The Coworker

Raamat: The Coworker by Freida McFadden (2023) Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/123423832-the-coworker  

Kaks naist. Kontor täis saladusi. Üks kohutav kuritegu, mida olematuks teha ei saa.

Dawn Schiff on imelik. Või vähemalt mõtlevad kõik nii Vixedis, toidulisandite firmas, kus Dawn töötab raamatupidajana. Ta ei ütle kunagi midagi õigesti. Tal pole sõpru. Ja ta on alati oma laua taga täpselt kell 8:45.

Seega kui Dawn ei ilmu ühel hommikul kontorisse, läheb ta kolleeg Natalie Ferrell - ilus, populaarne ja viimase viie aasta parim müügimees - on üllatunud. Siis saab ta üllatava anonüümse telefonikõne, mis muudab kõik …

Tuleb välja, et Dawn pole mitte lihtsalt imelik heidik - teda on keegi lähedane sihikule võtnud. Ja nüüd on Natalie pöördumatult end sellese väärastunud kassi ja hiire mängu seganud, mis paneb teda mõtlema: kes see päris ohver on?

Kuid üks asi on kindel: keegi vihkas Dawn Schiffi. Piisavalt, et teda tappa.

Thriller, Mystery, 

McFadden oskab kirjutada. Võibolla mitte alati väga hästi, kuid kindlasti hästi, või vähemalt pool raamatut on hästi kirjutatud.

“Töökaaslase” märksõnad on kilpkonnad ja pikk mäng.

Dawn ja Natalie töötavad toidulisandite firmas, üks neist raamatupidaja ja teine müügiagent. Üks neist avastab millegi, mida pigem oleks tahetud maha vaikida ja teine on teinud asju, mida ta ei saa enam korda teha. Ja üks neist kasutab ära oma teadmisi.

McFaddenile omaselt, on siin loos igasuguseid käändeid ja pöördeid, mida lugejad juba oskavad oodata, kuid nad ei pruugi sugugi ära aimata, kuhupoole pööre tuleb.

Selle raamatu esimene pool on humoorikas ja põnev ja täpselt selline, mida võiks McFaddeni raamatutelt oodata. Kuid raamatu teine pool … see pikk mäng seletatakse liialt üksipulki lahti, suisa puust ja punaseks, võttes ära lugejalt võimaluse nautida ise loo lahendamist. 

Et siis, hea lugemine, kuid võiks parem olla.

That's Not My Name

Raamat: That’s Not My Name by Megan Lally (2023) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/123429195-that-s-not-my-name  

Ta arvas, et ta on oma elu tagasi saanud. Ta eksis. Viga oli seda meest usaldada.

Värisevana ja sinikates teismeline ärkab tee servas, ning tal pole mingit aimu, kuidas ta sinna sai - või kes ta on. Mööda sõitev politseinik võta ta peale ja viib jaoskonda, ning peagi saabub paanikas mees. Ta on otsinud oma tütart tunde. Tal on tütre õpilaspilet, sünnitunnistus ja isegi perepildid. Ta on kindlasti tema isa. Ja tema nimi on Mary. või nii ta vähemalt ütleb.

Kui Lola lõi auto ukse tagakätt kinni ja kadus öhe, arvas Drew, et tüdruk vajab lihtsalt aega, et rahuneda. Kuid Lola kaob ja linnakese politseiülem, tema sõbrad ning kogu linn on veendunud, et Drew tappis oma tüdruksõbra. Süütuse tõestamise võib ära unustada, ta peab leidma Lola enne kui on liiga hilja. Mida kauem on Lola kadunud, seda vähem on juhtlõngu millele järgneda … ning seda enam on nad mõlemad ohus.

Thriller, Mystery, YA, Horror

Kas mäletage seda Richard Marxi laulu “Hazard”?

I swear I left her by the river

I swear I left her safe and sound

See oli laul, mida ma ümisesin pidevalt seda raamatut kuulates ja ma seletan kohe, miks.

Siin jooksevad kõrvuti kaks lugu. 

Lugu A: Tüdruk ärkab kraavis ja ta ei tea, kus ta on, kes ta on, mis temaga juhtus, kuid kuskil taga kuklas kummitab teadmine, et kõik pole päris nii nagu olema peaks. Politsei aitab teda ja peagi tuleb talle ka isa järgi ja tal pole mingit põhjust temaga mitte kaasa minna. Päev päevalt edasi, hakkab ta mälu pisikeste kildudega tagasi tulema ja üha enam saab ta kinnitust, et ta esialgne tunne teda ei petnudki.

Lugu B: Drew on keskkoolilõpetaja ja veel ainult paar kuud tagasi tegi ta koos oma kallimaga plaane, mida nad peale kooli koos tegema hakkavad ja nüüd on kogu linn kindel, et tema tappis oma tüdruksõbra, kes ühel kevadõhtul kaduma läks. Drew tunneb end süüdi, kuid mitte sugugi selle pärast, mida kogu linn usub. Ja Drew teeb endast kõik, et leida Lola enne, kui igasugune lootus teda leida, on lootusetult kadunud.

Tüdruk näeb asju ja kuuleb asju, mis kinnitavad talle veelgi enam, et ta peab oma “isa” juurest minema saama. Drew leiab lõpuks ometi abilised, kes aitavad tal uurida võimaliku vihjet, et Lolat on nähtud.

Ma ei taha rohkemat ette ära rääkida, sest see on väga põnev lugu ja see ei lõppe üldse mitte nii, nagu te arvata võiksite.

The Seven Husbands of Evelyn Hugo

Raamat: The Seven Husbands of Evelyn Hugo by Taylor Jenkins Reid (2017) RR, A Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/32620332-the-seven-husbands-of-evelyn-hugo  

Vananev ja omaette hoidev Hollywoodi filmiikoon Evelyn Hugo on viimaks valmis avaldama tõe oma glamuurse ja skandaalse elu kohta. Aga kui ta valib enda intervjueerijaks tundmatu reporteri Monique Granti, on kõigi imestus suur – eriti Monique’i enda oma. Miks tema? Miks nüüd?

Monique’i elu on ummikus. Abikaasa jättis ta maha ja ta karjäär on jäänud toppama. Ehkki Monique ei tea, miks valis Evelyn oma biograafiat kirjutama just tema, on ta võtnud nõuks selle võimaluse ära kasutada, et oma karjäärile hoog sisse lükata.

Evelyni luksuslikus korteris kuulab Monique vaimustusega näitlejanna lugu, mis algab tema Hollywoodi saabumisega 1950ndatel ja lõpeb 1980ndatel, kui ta meelelahutusärist loobub, ja mis muidugi räägib ka tema seitsmest abikaasast. Evelyn jutustab loo halastamatust ambitsioonist, ootamatust sõprusest ja suurest keelatud armastusest. Monique tunneb, et tal on legendaarse staariga tekkinud tõeline side, aga kui Evelyni lugu hakkab jõudma viimaste peatükkideni, saab selgeks, et nende elud on veelgi traagilisemal ja pöördumatumal moel põimunud…

Romaani südames on suured saladused, mis ei puuduta üksnes filmistaari üllatuslikku tõelist armastatut, vaid ka kõike seda, mida ta on pidanud tegema selle salapärase armastatu kaitsmiseks. „Evelyn Hugo seitse abikaasat” pulbitseb südamevalust, reetmisest ja Hollywoodi kõmust ning see käre romaan võtab lugeja oma lummusesse, jättes ta janunema enama järele.

Romance, LGBT, History, Fiction

Kes siis poleks kuulnud kedagi rääkimast Evelynist ja tema seitsmest abikaasast? Kes poleks spekuleerinud, kes on need näitlejannad, keda Reid on kasutanud oma peategelase prototüüpidena? Evelyni seitse abikaasat on raamat, millest on palju räägitud, kuid samas pole sellest ka peaaegu üldse räägitud, sest enamasti räägitakse raamatust ainult ühe külje pealt, jättes teine pool täielikult välja. Seega, kui ma seda raamatut lugema hakkasin, teadsin ma, et tegu on fantaasiaga Hollywoodi kuldajastu naisnäitlejast ja tema abieludest, kuid see oli ka kõik. Aga see lugu on palju enamast.

Eks iga lugeja võib oma filmimaailma teadmised mängu panna, et mõelda, kes on need näitlejad ja näitlejannad, keda Reid on oma raamatusse kokku kirjutanud ja kas tema tegelaste elu on puhas väljamõeldis või elaski keegi kuulsatest just sedasi. 

See, et kuulsuste suhted on tihtipeale vaid meedia jaoks loodud, see pole enam ammu uudis, ja mida aeg edasi, seda enam oskame ära tabada, mis on vaid laikide kogumiseks ja mis on päris. Aga ma kaldun teemast kõrvale.

Selles tüüpilises Reidi raamatus on siis ajakirjanik ja interviueeritav ja selle kõige taga tagasivaates ajalukku. Loomulikult on intervjuu taga põhjus, mille lugeja saab teada alles lõpus, kuigi ta võib enamuse lugemise ajal oma teooriaid luua, miks pidi just see inimene seda intekat tegema ja miks just nüüd. Aasta aasta, päev päevaga saab üha selgemaks, kui segane on elu selles valeelude maailmas ja mida kõike peavad seal elajad tegema, et püsida ajakirjade (tänapeäval veebilehtede) esikülgedel. Kuigi tänapäeval on reeglid natuke vabamad, nööri mööda tuleb siiski käia.

Seda on huvitav lugeda, isegi kui mõned asjad võivad tunduda liialt tänapäevase poliitilise korrektsuse vili, siis huvitav on seda lugeda ikkagi.

Heartsong

Raamat: Heartsong (Green Creek #3) by T.J. Klune (2019) Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/62039434-heartsong  

Kõik mida Robbie Fontaine iial soovis oli koht, kuhu ta kuuluks. Pärast ema surma on ta liikunud ühe karja juurest teise juurde, luues ajutisi sidemeid, et mitte päris metsikuks muutuda. Sellest piisab - kuni teda kutsutakse huntide kindlusesse Castwellis, Maine osariigis. Elu karja pealiku Michelle Hugesi - kõigi alfa - parema käena ning hoolitseva vana nõia  kalli sõbrana õpib Robbie, mida tähendab kuuluda karja ja omada kodu. Kuid kui Michelle saadab ta ülesannet täitma, hakkab ta kahtlema iseendas, kuhu ta kuulub ja üldse kõiges, mida talle räägitud on.

Liikuma hakkavad kuulujutud reeturlikest huntidest ja metsikust maagiast - kuid kes on need reeturid ja kelle nad reetsid? Üle kõige tahab Robbie teada neid vastuseid, kuna üks neist väidetavatest reeturitest on Kelly Bennett - hunt, kes peaks olema tema kaaslane.

Tõde tuleb alati välja. Ning kui nii juhtub, siis laguneb kõik laiali.

Paranormal, LGBT, Urban Fantasy

Ma olen sellest autorist kuulnud, kuid ma pole tema raamatuid varem lugenud. Kui ma selle raamatu valisin, et adunud ma ka seda, et see on sarja kolmas raamat, kuid eriti see ei seganud, kuna eelnevat meenutatakse piisavalt, et saaks aru, millest on juttu varasemates raamatutes.

See on paranormaalne lugu libahuntidest. Täpsemini Robbest, kes on karja jaoks põhimõtteliselt korravalvur, keda saadetakse eemal asuvatesse karjadesse, kas reegleid meelde tuletama või karistama.

Ta teab, et kõikide karjade vaenlane on Bennetti kari, kes tahavad hävitada olemasolevat heaolu olukorda ja noortele huntidele viga teha.

Kui teda ühe karja juurde kutsutakse avastab ta metsiku Beta, keda ei tohiks ju olemas olla, sest nad on teistele ohtlikud ja lisaks sellele sosistatakse talle kõrva midagi, mis paneb teda kahtlema kõiges, mida ta siiani oma minevikust mäletab.

Järgneb palju küsimusi ja palju ebamääraseid vastuseid ja siis paljastatakse mälestused ja saladused, mis toob päevavalgele tegeliku pahari ja tema vägagi õõvastavad plaanid huntidega.

Samas on see ka armastajate taaskohtumise lugu, kuid see pole tavaline füüsiline armastus, see on kahe hinge ühise hingamise ja eksisteerimise lugu, ning see kuidas nad leiavad taas tee üksteise juurde, pärast seda kui neid üksteisest julmalt oli lahutatud ja ühelt neist oli röövitud tema hunt.

Nagu ma juba ütlesin, pole ma selle autori teiste raamatutega tuttav, seega ma ei tea, kas see ongi tema stiil, ütlen ma

Et ta annab vestlust, ütlen ma

Edasi hakituna, ütlen ma

Lisades iga jupi lõppu, ütlen ma

Et keegi on midagi öelnud, ütlen ma

Samamoodi nagu ma siin praegu seda tegin. Lugeda võib olla seda päris normaalne, kuid kuulata … see pani kannatuse tõsiselt proovile.

Aga mis mõtteid mul veel selle raamatuga tekkisid. See oli nagu omamoodi Patricia Briggsi Alfa & Omega sarja fanfiction. Robbi oleks nagu Charlesi noorem variant ja Anna asemel on tal siis Kelly. Ning Marroki asemel on siis Michell, kes mitte ei kaitse kõiki hunte vaid on end mõjutama lasknud ühe nõia, kes on muutunud end Yodaks, ja püüab hunte hoopis hävitada.

Ja need kaks asja, autori kirjutamise stiil ja sarnasus Briggsi raamatutega, rikkusid minu jaoks mu kuulamiselamuse, isegi kui see lugu oli tegelikult päris hea.

Geneva

Raamat: Geneva by Richard Armitage (2023) Hinne: D Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/101135798-geneva   

Nobeli auhinna laureaat Sarah Collier on oma teadustööst taandunud, et veeta rohkem aega koos oma perega. Filmiõhtud koos abikaasa Danieli ja tütre Maddiega on teretulnud vaheldus pigevale ajakirjanduse pressingule. Ja isegi kui see teeb haiget, on meeldiv ka isa rohkem näha. Isa põeb Alzheimeri haigust ja ta vajab hoolt.

Ka Sarah on avastanud endal sama haiguse tundemärke. Ta on juba kogenud mäluauke ja kuigi see on alles algus, peab ta tõele näkku vaatama, et tal ei pruugi olla võimalust oma tütart kasvamas vaadata. Ka Daniel on neuroteadlane, ning annab endast parima, et teda toetada, kuid Sarah teab, et ta peab ise olema tugev, nende kõigi jaoks.

Seega kui Sarah kutsutakse mõjukale biotehnoloogia konverentsile Genevasse, ta keeldub, soovides avalikkuse eest kõrvale hoida - seda siis seni kuni Daniel näitab talle, millise uurimisega salapärane Mauritz Schiller tegeleb.

Nad lennutatakse kohale esimese klassis, majutatakse luksuslikku hotelli, ning lükatakse meedia huviorbiiti. Sarah püüab hakkama saada pideva meedia suminaga ja oma üha süvenevate sümptomitega. Ning Shilleri uurimuse tegelik ulatus muudab kõik. See uus tehnoloogia võib meditsiini igaveseks muuta. Täpsemalt, see võib Sarah elu muuta.

Kuid nii väärtuslik tehnoloogia tõmbab ligi igasugust huvi. Rahakad investorid, vastuoluline blogija Terri Landau jagab lugu oma jälgijatega, ning keegi Shilleri siseringist tundub kogu olukorda enda kasuks kallutavat. Sarah tunneb end ohustatuna ja ei tea enam, keda  usaldada. Shilleri uus tehnoloogia võib tema päästmise asemel hoopis ta hukatus olla.

Sündmused keerlevad üle võlli, ning Sarah ja Daniel peavad vastama küsimusele - kui kaugele oled sa valmis minema oma armastatu nimel?

Thriller, Mystery, Crime

Ilmselt ei pea ütlemagi, et võtsin selle raamatu lugemiseks autori pärast. Richard Armitage ikkagi ju. Ja seda mitte Kääbiku pärast, üldsegi mitte, seal ta mulle ei meeldinud (ärge mind vihake!), vaid ikkagi Põhja ja Lõuna pärast (olen romantik :)). Seega võiks ju arvata, et äkki ta on multitalent ja oskab kirjutada ka. Kuid….

 

Lühidalt võiks selle kokku võtta nii - kujutage ette, et Ian Fleming on kirjutanud Imeliste multikast kõvasti mõjutatud raamatu :). Selline spiooni põnevik, mis on kolm korda ümber võlli keeratud ja siis veel paar sõlme peale tehtud ning siis lastakse see pikaks venitatud kummipael lahti ja see S&%tshow, mis sellele järgneb … seda tuleb nimetada absurdikrimiks.

 

Ma lugesin seda täpselt samal ajal, kui tuli see uudis, et ameeriklased on leiutanud kiibi, mis istutatakse patsiendi ajju, et see tema eest teda liigeseid liikuma paneks, seega oli see raamat väga asjakohane. Samale ajale sattus ka ta uus krimisari "Fool me Once".

Kuid vaatamata kõigele … mul on kahju, tõsiselt kahju, ma oleks nii tahtnud, et see oleks raamat, millest võiks kõigile kireda, et lugege ja nautige, kuid kahjuks tuleb öelda, lugege oma vastutusel.

The Ladies Rewrite the Rules

Raamat: The Ladies Rewrite the Rules by Suzanne Allain (2024) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/127482487-the-ladies-rewrite-the-rules  

Diana Boyle, noor rikas lesk, ei plaani uuesti abielluda. Eriti veel kellegiga, kes on huvitatud vaid tema rahast.

Seega, kui ta avastab, et tema nimi on kirjas rikaste, vallaliste naiste nimekirjas, on ta raevus ja täiesti õigustatult. Ta otsib üles Maxwell Deani, mehe kes on kokku pannud Nimekirja poismeestele, ning avastab õudusega, et mees on palju ahvatlevam, kui ta oleks kunagi arvanud. Kuid, Dianat ei huvita Maxi seletused, et ta pani selle nimekirja kokku, et aidata pere nooremaid poegi, kes ei saa endale lubada ebielu, kui naine ei tule koos rahaga.

Diana kogub kokku naised, kes on sattunud nimekirja, et neid teavitada sellise nimekirja olemasolust, et nad saaksid vältida neid varandusejahtijaid, kes nad abiellu meelitaks. Kuigi naised on esialgu solvunud, otsustavad nad oma erilisest olukorrast kasu lõigata, ning pöörata tavalised soorollid ringi, pannes mehed nende pilli järgi tantsima. Ning üheskoos … muudavad leedid reegleid.

Romance, History

“Leedid muudavad reegleid” on muhe ajalooline armastusromaan. Selline vaenlastest armastajateks lugu.

Kuidas teile meeldiks, kui te olete just lahti saanud vanast ja ebameeldivast abikaasast, kui teie koju sajavad kolm kosilast, kes omaette sosistavad ja mingit nimekirja uurivad.

Diana Boyle abiellus, et päästa oma ema, vahet polnud, et see oli abielu vaid paberil, kuid nad vajasid raha ja ta abikaasa oli nõus neid aitama. Kui mees suri, sai temast rikas lesk.

Ja siis tulid talle külla need kolm imelikku meest.

Diana saab selle imeliku nimekirja enda kätte ja uurib välja, kes selle taga on.

Maxwell on pere noorim poeg, kes on kogenud ebaõnne, kui ta on leidnud oma “elu armastuse” ja siis võetakse ta tal nina alt ära ja tal pole enam tahtmist niisama oma südant raisata, seega koostab ta enda jaoks nimekirja neist varakatest vabadest naistest, kellega on tal mõtet edaspidi tutvust otsida ja miks hoida seda teadmist siis endale, ta laseb nimekirja trükkida ja levitada.

Kui Diana tema juurde tuleb, püha viha täis, ei saa ta esmalt aru, mida ta valesti on teinud. Ta ei saa aru, miks ta oleks neilt pidanud nõusolekut küsima, sest tema arvas, et kõik soovivad abielluda ja ta teeb neile vaid teene.

Diana lahkub endiselt vihaselt ta juurest ja otsustab üles otsida selles nimekirjas olevad naised ja nendega ühiselt nende soovimatute kosilaste vastu hakata. Kuid need üksikud naised, kes temaga kohtuma tulevad, keeravad selle olukorra hoopis enda kasuks. Nad korraldavad ise balle, ja kutsuvad kohale nii teada olevad vallalised mehed kui ka teised kõrgseltskonna esindajad ja suudavad isegi ihaldatud Hooaja esiballilt külalised oma ballile tõmmata.

Isegi kui enamus neist nimekirja sattunud naistest leiab peagi endale armastuse, mitte varandusejahtija, siis on selles seltskonnas ka naisi, kes ei taha või ei saa enam abielluda, seega nad lihtsalt naudivad sellist seiklust.

Diana ja Max saavad üha lähedasemaks ja see poleks ajalooline armastusromaan, kui enne õnneliku lõppu nad ei läheks korraks solvunult lahku, et siis lõpp oleks ikka nii nagu peab - õnnelik.

See on armas ja naljakas lugu. Lisaks südantsoojendavale sõprusele ja humoorikale reeglite rikkumisele on siin ka huvitavat ajalugu, näiteks kas te olete kunagi kuulnud Vauxhall aedadest (Vauxhall Gardens). See oli kunagi Londonis väga populaarne koht ja see lõbustustaed eksisteeris pea kakssada aastat, vahetades omanikke, kasvades, muutudes vastavalt ajastu moevooludele - selle kohta oli väga põnev lisaks lugeda.

Tuvi tiivad

Raamat: The Wings of the Dove by Henry James, tõlge Krista Kaer (2023) V, RR, A

Hinne: D
Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/181694993-tuvi-tiivad  

 Romaani aluseks on Jamesi enda nõo Minny Temple’i, noorena tuberkuloosi surnud neiu lugu. Romaani keskmes on omamoodi armukolmnurk ja raha. Kate Croy ja Merton Densher on armunud ja soovivad abielluda, kuid neil pole raha. Kate’i heaolu sõltub rikka tädi soosingust, kes loodab neiu tiitliga mehele naiseks anda. Olukord tundub väljapääsmatu, kuid siis tuleb mängu kaunis ja habras ameeriklanna Milly Theale. Milly on lisaks veel väga rikas, kuid paraku ka väga haige. Temaga sõbrunenud Kate’il tekib plaan, kuidas ameerika neiu Londonisse ilmumist oma huvides ära kasutada. Tundub, et midagi ei saa viltu vedada. Elu keerdkäigud on aga etteaimamatud ning milleski ei saa kindel olla. Romaani mõju hilisemale kirjandusele on olnud suur ja see pole kaotanud aastatega midagi oma väärtusest. 

Fiction, Romance, Classic

Kindlasti olete näinud seda “Sõprade” osa, kus Rachel ja Phoebe saavad teada Monica ja Chandleri suhtest ja seal on see stseen, kus Phoebe ja Rachel ajavad Joey segadusse oma jutuga “Nad teavad, et me teame, kuid nad ei tea et meie teame et nemad teavad ….”. Miks ma sellest üldse räägin? Sest esimene pool raamatust on põhimõtteliselt sama - jah, ma olen kohtunud sinuga enne kui ma kohtusin temaga ja ta ilmselt teab, et ma tean sind, kuid ma ei saa talle öelda, et ma tean sind, sest ma ei peaks teadama sind ja ta ei tea ka, et me oleme kirju vahetanud, kui just ta tädi pole talle rääkinud, et me oleme kirju vahetanud...

Ja teine osa raamatust? Veneetsia, nimetu haigus, surija külastamine, et teda rõõmustada, kuid rõõmustamise asemel vajuvad kõik järjest sügavamasse masendusse. Ja see kõik ei lõppe sugugi nii nagu te arvata võiksite.

Mis selle kõige mõte oli? Kes seda teab. 

Ausalt, alguses mõtlesin (mul ju ikkagi on rikutud krimiaju), et tegu on krimipõnevikuga, nagu James oleks kirjutanud midagi christilikku, kuid see pole üldse see. Raha ümber tants küll käib, kuid midagi kriminaalset ei toimu. 

Ja siis ma ei saanud üldse aru, mis ajastus see kõik toimub. Kõik need kirjeldused ja tegelaste mõttemaailm ja nende tegevused, see meenutas mulle nii väga Virgina Woolfi “Proua Dallowayd”, seda möödunud sajandi kahe sõja vahelist aega, kui inimesed olid masenduses ja samas ka nautisid kuldajastut. Kuid tegelikult toimub tegevus ju ilmselt 19. sajandi lõpus, sest raamat on ilmunud 20. sajandi algusaastatel.

Nagu ka lõppsõnas on öeldud, on see Jamesi kõige segasem raamat, seega kui tahate Jamesi teostega tutvust teha, ärge alustage sellest, võtke mõni teine tema raamat, mõni õhem, sest tegelikult on ta raamatud tõsiselt head ja huvitavad, kuid see raamat … tõsiselt segane.

Finlay Donovan Is Killing It

Raamat: Finlay Donovan Is Killing It (Finlay Donovan #1)  by Elle Cosimano (2021) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/53138099-finlay-donovan-is-killing-it  

Finaly Donovan tapab täiega … kuid tegelikult ei tapa ikka küll. Ta on stressis üksikema ja probleemides autor. Finlay elu on selles uues raamatus, mida ta lubas oma agendile, mida ta veel kirjutanud pole. Tema endine abikaasa lasi lahti ta lapsehoidja ilma teda hoiatamata, ning täna hommikul pidi ta saatma oma nelja aastase kooli juuksed kleeplindiga pea külge kleebitud, pärast kääridega juhtunud õnnetust.

Finlay ja tema agent arutavad kohvikus uue põnevusromaani sisu, ning neid pealt kuulnud naine sai neist valesti aru, pidades neid palgamõrvariteks ning kui ta pakub Finlayle “otsa” võtab ta vastu “töö” kõrvaldada probleemne abikaasa, et oma finantsprobleeme parandada. Peagi avastab Finlay, et kuritegelik elu on palju raskem kui tema raamatukurjamitel, ning teda tõmmatakse üha sügavamale päriselu mõrvajuurdlusesse.

Mystery, Fiction, Humor

Kas te olete kunagi mõelnud, mida võivad kõrvalseisjad mõelda, kui te arutlete oma raamatuklubiga mõnd eriti fantaasiaküllast krimipõneviku, minnes mõrvastseenide arutlemisel sügavuti - millise ribi alt tuleb ikka siseneda, et mehe südameni jõuda või millise firma sukkpüksid peaksid sidumise kõige paremini vastu :).

Sellisest jutust võiks ju tõesti valesti aru saada :). 

Finlayga just sedasi juhtubki. Tema ja tema toimetaja jutust saadakse valesti aru ja teda peetakse palgamõrvariks. Talle pakutud töö tundub esialgu ahvatlev, sest ta saaks võlgadest lahti, kuid samas, üks asi on tappa kedagi paberil, teine asi on teha seda päriselt. Isegi see, et sihtmärk on mölakas, kes kasutab naisi ära, ei tee seda lihtsamaks. Kuid Finlay - ta on nagu äparduste magnet, seega nüüd on tal kaelas uus probleem, kuidas surnukehast vabaneda!

Ja nagu sellest poleks veel vähe, peab ta ka veel kaks kena noormeest endaga siduma - politseiniku ja baarmeni. Nagu ta tütred ja lapsehoidja ja eks abikaasa ja ta uus naine ei tekitaks talle üldse probleeme. Ja surnukehasid ei kogune ju üldse juurde :).

Ja mida ikka soovitatakse kirjanikele - kirjuta sellest, mida tead, sellest, mis toimub sinu elus, seega Finlay kirjutabki. Esialgu küll selleks, et aru saada, mis tegelikult toimus sel esimesel õhtul, ning kui ta kirjutatu oma agendile ette näitab…

Siin on absurdi, nalja, põnevust ja puudu pole ka romantikast. Mõnus ristand chick flickist ja muhekrimist.

The Library of Heartbeats

Raamat: The Library of Heartbeats by Laura Imai Messina (2022) Hinne: A Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/180349571-the-library-of-heartbeats 

Selleks, et leida seda, mille oled kaotanud, pead kuulama oma südant …

Rahulikul Jaapani saarel Teshima on olemas südamelöökide raamatukogu, koht kuhu on kogutud südamelööke üle kogu maailma. Selles väikses, eraldatud ehitises on südamelööke inimestelt, kes veel elavad ning ka neilt, kes on juba lahkunud, kuid nende löögid kostavad endiselt.

Kilomeetreid eemal, iidses linnas Kamakura, elavad kaks üksikut hinge: Shuichi, neljakümneaastane illustraator, kes on tulnud tagasi oma kodulinna, et korda teha maja, mille ta hiljuti oma emalt päris, ning kaheksa aastane Kenta, laps kes hiilib Shuichi maja varjudes.

Läheb päevi, enne kui Shuichi ja Kenta üksteist piisavalt usaldavad, et nad leiaks neid ühendavad sidemed, mis seovad neid kogu eluks. Nende ühine teekond viib neid ka Teshima saarele, südamelöökide raamatukogusse …

Fiction, Drama

Südamelöökide raamatukogu on tegelikult olemas, seega kui olete huvitatud, siis uurige lähemalt siit.

Aga nüüd raamatu juurde. See lugu koosneb kolmest osast, Shuichi, Kenta ja Shuichi ema osast. Peatükid vahelduvad ilma ilmse loogikata, kuid samas täpselt selles järjekorras, et pakkuda lugejale üha rohkem informatsiooni, et edasist kergem mõista oleks. 

Shuichi pole ammu ema külastanud. Ta oma elus on toimunud tragöödia, mis on ta tuimaks ja kurjaks teinud. Kuid kui ema sureb ja talle oma maja jätab, peab ta tagasi minema sinna, kus ta peab vastamisi seisma sellega, mis talle kõige rohkem haiget teeb.

Ema majast avastab ta poisi, kes kõrvaldab tema ema asju, mille Shuichi on ära visanud. Tasapisi hakkab Kenta teda usaldama ja üheskoos leiavad nad elust selle, mille olid arvanud kaotanud.

See ei ole kerge lugu, see on kohati südantlõhestav lugu, aga seda on nii huvitav jälgida. 

Ma kuulasin seda raamatut ja ma kuulasin seda pikka aega, kuid kui kord hakkad aru saama, kes on kes ja millist rolli nad suuremas pildis mängivad, siis hakkad loetut/kuulatut nautima.

Siin on üks peatükk, kus autor räägib, kuidas igas keeles on südametuksed erinevad, ning ühe näitena on ka eesti keel. Meie süda lööb vaid ühtemoodi, kuid näiteks jaapani keeles on igal hingeseisundil, igal ärevuse tasandil erinev kõla.

Kuidas teie süda lööb?