Unpredictable Webs

Raamat: Unpredictable Webs by Darlene Quinn (2013)

Hinne: C

Lühikokkuvõte: http://www.goodreads.com/book/show/17213914-unpredictable-webs  

Marnie Taylor, kes on peagi kuusteist saamas, on mässumeelne – ta tülitseb tihti oma emaga, Ashleighiga – ning on armukade oma palju rahumeelsema ning populaarse kaksikõe Calli elu üle. Tundes end üksikuna leiab Marnie kaastundliku kuulaja poisis nimega Brad, kellega ta on netis kohtunud. Marnie hakkab keerutama keerukat valede võrku, et vanemate tähelepanu hajutada, ning korraldab Bradiga näost näkku kohtumise. Kuid ta mõistab alles liiga hilja, et ta on kuritahtliku lunaraha skeemi sihtmärk.

Criminal Drama

Tegelikult on lugu palju keerulisem kui selles lühikokkuvõtte.

Tavaliselt kui ma raamatu lugema hakkan, siis ma enamasti ei loe kirjaniku eelmiste raamatute kohta, või ka käesoleva raamatu kohta palju, sest palju parem on ju alustada raamatut ilma ootusteta kui pärast pettuda, et ootused ei vastanud tõele. Seega kui just pole kirjutatud suurelt, et see raamat on osa sarjast, siis ma ei oska seda ka oodata.

Kuid selle kirjanikul, Darlene Quinn, on varem juba kolm raamatut ilmunud, mille lood kõik on järjest üksteisest välja kasvanud ja seetõttu oligi mul lugedes kogu aeg selline tunne, nagu ma oleks millestki ilma jäänud.

Kuid lugu ise, nagu ma juba ütlesin, on väga keeruline.

Tegu on ühe laiendatud perekonnaga, mille üsnagi sagedaseks külaliseks tundub olevat inimrööv ja pettused.

Peres on kaksikud tüdrukud, kellest üks rööviti vahetult peale sündi ning toodi pere juurde tagasi kaheksa aastat hiljem. Nüüd kui tüdrukud on jõudnud teismelise ikka, on röövitud kaksikul raske leppida oma kaksikõe ja noorema õega ja nagu tüüpiline teismeline ikka, usub ka tema, et tal oleks kõige parem olla seal, kus ta vanemaid pole, sest ta teine pere (röövli süütu abikaasa ning vend) lubaks tal ju palju rohkem teha seda mida ta tahab.

Arusaamatused, jonnimised, eradetektiivid, netitutvused, suurlinnad – see kõik viib selleni, et hetkel, kui Marlene peaks minema oma netituttavaga kohtama, jookseb kohtingule hoopis Callie, et ohtliku võõrast minema hirmutada, kuid hoopis ta ise saab röövitud.

Marlene netituttav on ta teise ema (röövli abikaasa) uue kallima poeg Neil, ja selle kallima kasupoeg on haistnud sellises tutvuses võimalust kerget raha teenimise võimalust ja on seega omaltpoolt keerutanud keerulise võrgu kuidas Taylorite tütar röövida ning neilt lunaraha nõuda. Koos Calliega röövitakse ka Neil (Brad).

Callie otsingutesse ei sukeldu seega mitte vaid ta oma pere koos politsei ja eradetektiividega vaid ka Marlene laiendatud pere ja ka muud Taylorite perega seotud endised kriminaalid, kes loodavad selle juhtumi lahendamisega igaveseks oma nime puhtaks pesta.

Tõsiselt, siin raamatus on nii palju erinevaid tegelasi ja nende omavaheline seotus on vahetevahel tõsiselt segadust tekitav, eriti kui seotust vaid mainitakse hetkeks ja tegelik lugu on kirjas eelnevates raamatutes, millest lugeja ei pruugi mitte midagi teada.

Aga jah, kui pool raamatut kulub selle peale, et kõiki tegelasi tutvustada ja järgnevat sisse juhatada, siis ülejäänud pool raamatut on kiire ja intensiivne. Kui tavaliselt lõppeks sellised kriminaaldraamad sellega, et röövitu tuleb tagasi koju ning röövija saab väärilise palga, siis mitte see raamat. Siin läheb lugu edasi, sest tuleb ka ju lahendada raamatu alguses üles kerkinud probleem (mille lugeja võib olla selleks hetkeks juba vabalt unustanud), nimelt tuleb leida lahendus mässava teismelise soovidele.

Iseenesest hea lugu, hästi kirjutatud ja sujuvalt jooksev, kuigi aegajalt segadusse ajav ning liialt etteaimatav. Kuid üks asi ajas mind ikka vägagi marru. Selle lapsena röövitud tüdruku laiendatud pere – nad rääkisid pidevalt Marlenest kui oma lapsest, nagu oleks nemad olnud need kellelt laps röövitud oleks ning ainuke õige koht Marlenel olla oleks koos nendega. See ajas mul tõsiselt harja punaseks – nad peaksid olema õnnelikud, et nad vanglas polnud (kuigi nad polnud otseselt rööviga seotud, kuid nad hoidsid siiski laste enda juures, kui selgus, kes ta tegelikult on), kuid kirjanik oli siiski andnud neile piisava enesekindluse peksta endale rusikaga vastu rinda ning nõuda oma ’vanemaõigusi’.

Kas ma võtan nüüd ka ette eelnevad kolm raamatut? Ma ei arva nii. See polnud nii hea raamat.

Ootamatu võimalus

Raamat: The Casual Vacancy by J.K. Rowling (2012)

Hinne: C

Lühikokkuvõte: http://www.goodreads.com/book/show/13497818-the-casual-vacancy?ac=1

Suur romaan väiksest linnast …

Kui Barry Fairbbrother sureb, olles alles neljakümnendate alguses, on Pagfordi linnake šokis.

Pagford tundub olevat idüllilne Inglise väikelinn, kus on munakividega linnaväljak ja iidne kirik, kuid selle ilusa fassaadi taga on sõda.

Rikkad sõdivad vaestega, teismelised oma vanematega, naised oma meestega, lapsed õpetajatega … Pagford pole kaugeltki mitte see, mis ta esialgu tundub olevat.

Ning kuna Barryst jäi maha tühi koht linnanõukogus, siis saab just see koht suurima sõja katalüsaatoriks. Kes võidab valimised, mis kütavad üles väga suuri kirgi, kaksikmängu ning ootamatuid paljastusi?

Drama

Milline on minu lühiiseloomustus selle raamatu kohta – kui te olete näinud mõnd tüüpilist BBC draamasarja Inglismaa linnakese elust, kus on teismelisi, poeomanike, arste, rikkaid ja eluheidikuid, siis on teil päris hea ettekujutus, mida te lugema hakkate. Sellest raamatust saaks päris hea lühisarja.

See on siis lühikirjeldus sellest raamatust. Milline on pikem?

Tavaliselt loen ma raamatut, milles on u 500 lehekülge, nädalavahetusel poolteist päeva ja tööpäevadel 5-6 päeva. Kui ma olen raamatu lugemiseks kulutanud kauem kui nädal, siis võib sellel olla kolm põhjust: 1. Tegemist on paberraamatuga, mida ma loen siis kui lugeri aku laeb (umbes korra iga 20 päeva tagant); 2. Tegemist on Diana Gabaldoni raamatuga (800-1500 lehekülge tavaliselt) :); 3. Tegu on niiiiiiii igava raamatuga, et hea meelega jätaks ta üldse pooleli, kuid samas tahaks ka nagu teada, millega raamat lõppeb ja ma pole selline lugeja, kes lõpu ette ära loeks.

Ootamatu võimalus on variant number kolm – ma lugesin seda raamatut kaks kuud. Algus oli nii veniv ja tegelasi nii palju, et neid oli üsna rakse meeles pidada, rääkimata sellest, et kuidas nad omavahel seotud on. Seega veniski lugemine pikaks, iga natukese aja takka sattus kätte mõni teine huvitavam raamat ja Ootamatu võimalus sai taas kõrvale pandud. Ja niiviisi 90% raamatust.

Viimane 10% aga – seda lugesin ma hinge kinni hoides ja nutt kurgus. See raamat ei lõppenud üldsegi mitte sellise büandiga mida raamatu algus nagu lubaks. Kuid kui jätta ära alguse 90%, siis ei saa lõpu 10% traagikast aru.

Ja kui keegi läheb sellest raamatust Harryt otsima, siis on parem üldse mitte raamatuga alustada. Kui aga soovite lugeda Inglise väikelinna elust, siis on see selleks hea raamat.

Dead Ever After

US version

Raamat: Dead Ever After (Sookie Stackhouse #13) by Charlaine Harris (2013)

Hinne: A

Lühikokkuvõte: http://www.goodreads.com/book/show/12106940-dead-ever-after

Sookie Stackhousel on veel üks viimane seiklus varuks.

Elu on viinud Sookie Merlote baari ettekandja ametilt baari osaliseks omanikuks; ühiskonna heidikust kogukonna liidriks; vampiiri tüdruksõbrast ühe osariigi mõjuvõimsama vampiiri naiseks. Sookie on üleelanud maavärinaid, revolutsioone ning tapmiskatseid. Ta on kogenud petmist, südamevalu ja leina … ning ta on sellest kõigest iga kord välja tulnud natuke tugevamana, natuke targemana.

Kuid elul on talle varuks veel uusi kannatusi …

Kõige lõpuks jääb üles küsimus: kes armastab, kes jääb ellu, ning kes sureb igaveseks?



UK version

Sookiel pole sugugi raske keelduda uuesti tööle võtmast kunagist ettekandjat Arlenet, kui too tuleb oma endist tööd Merlotes tagasi küsima. Lõppkokkuvõttes püüdis ju Arlene siiski Sookiet tappa. Kuid Sookie suhe Eric Northmaniga pole sugugi nii selge. Eric ja tema vampiirid hoiavad end Sookiest eemale … ning keelduvad ka suhtlemast. Ning kui Sookie saab teada selle põhjuse on ta löödud. Bon Tempsi raputab kohutav mõrv, ning mõrvas kahtlustatuna arreteeritakse Sookie. Kuid tema vastu kogutud süüdistus on nõrk, ning ta lastakse kautsjoni vastu välja. Sookie asub ise mõrva uurima, ning avastab, et see mis Bon Tempsis tõeks tunnistatakse on tegelikkuses vägagi mugav vale. See mida peetakse õigluseks on lihtsalt veel valatud verd. Ning see mida peetakse armastuseks pole kunagi piisav …

Romance, Paranormal

See oli mingi viis aastat tagasi kui ma lugesin artiklit tollajal uutest vampiiridest vändatud telesarjadest – True Blood, Vampire Diaries. Sellepeale muretsesin endale True Blood sarja esimese hooaja. True Blood maratoni käigus kirjutasin ka välja selle raamatu nime, mille põhjal sari oli vändatud (16 juuni algab juba 6 hooaeg). Sügisel Londonis raamatupoes olles, olid esimesed kaheksa raamatut soodusmüügis ning mina võtsin esimesed kolm (minu arvates) koju kaasa. Selgus et olin võtnud hoopis esimese, teise ja neljanda. Järgnes saaga Londoni Borders poe webipoega, postiindeksiga ja lõpmatute telefonikõnedega. Lõpuks kui läbi ime olid kaks raamatut siiski kohale jõudnud ostsin ma veel puuduolevad kolm raamatut Apollost ja siis asusin 2010 aasta alguses neid kõiki lugema. Enne seda kui mais üheksas raamat ilmus olin ma läbi lugenud kõik eelnevad raamatud vähemalt kaks korda.

Sellest et mulle Sookie tegelane meeldis, pole vaja kaheldagi, see on üks tõsiselt hästi kirjutatud tugev tegelaskuju.

Kuid Sookiega käivad kaasas paljud mehed/isased. Alustame algusest. 

Bill. Esimeses raamatus, esimest korda lugedes, oli ta ju päris meeldiv tegelane, hiljem kui tuli välja milline libe limukas ta tegelikult on, ta enam nii meeldiv pole. Mul poleks sugugi kahju olnud, kui ta oleks oma lõpliku lõpu leidnud enne kui ta viimases raamatus taaskord tõestab, milline ebameeldiv koputaja ja meelitaja ta on.

Eric – ohhh Eric. Esimeste raamatute Eric oli salakaval, ettearvamatu, kuratlik, naljakas, seksikas – üks vägagi karismaatiline tegelane, kes hoidis Sookiet ja lugejat pidevalt varvastel, sest iial ei teadnud mida ta järgmisena teeb. Kuid siis ühtäkki ta säde kümnendas raamatus kustus. Ta hakkas endas kahtlema, ta oli tujukas, ta lasi ohjad käest. Viimases raamatus on vanast Ericus järel vaid vari, kuid niiviisi oli teda ka ju kergem Sookie elust välja kirjutada.

Alcide – esimene isane (et siis libahunt). Võimas kuju ja särisev suhtlus, kuid liiga palju vigu ja usaldamatust mõlemailt poolt, et sellest midagi edasi oleks arenenud. Kuid Alcide on hea sõber kuni lõpuni välja (True Blood Alcide on minu lemmik :)).

Quinn. Ma ei saa, see kiilakas tiiger on see, kelle lahkumine oli siiski kõige kurvem. Ühelt poolt ma saan ju aru, et tiigrid tuli elus hoida ja kõik, kuid Quinn lihtsalt oli kõige armsam isane minu jaoks ja ilmselt ka Charlaine enda jaoks, sest ka tema kirjutab Quinnist ohates.

Üks isane on veel – Sam, kes on olemas alati, algusest kuni lõpuni. Vahel tagaplaanil, vahel eemalehoidev, alati kaitsev, alati hooliv. Mina tema poolehoidjate seas polnud, kuid Sam oli üks vägagi väärt isane ja mul on hea meel, et … :) lugege ise!

Siis olid veel haldjad – tore, et neist lahti saadi!

Kuid nüüd siis loo enda juurde. Kuni kümnenda raamatuni olin ma väga rahul kuidas lugu jooksis, kuidas iga raamat oli põnev ja lugu sisutihe, ning raamatut oli lausa kahju käest panna (see ka siis põhjendus, miks ma neid raamatuid korduvalt lugesin). Kuid siis üheteistkümnes raamat – see oli kirjutatud nagu selleks, et vastata kõikidele fännide poolt tõstatatud küsimustele. Üsnagi kehvake oli see üheteistkümnes raamat. Ega kaheteistkümnes just paju parem polnud. See meenutas mulle õhupalli, mis on liiga suureks puhutud – lugu nagu oli, kuid sinna vahele oli liiga palju õhku lükitud, et ikka vajalik lehekülgede arv täis saaks. Ning kuna ka Sookie ning Ericu vahelised suhted olid hakanud tuhmuma, siis polnud ka sealt enam särtsu juurde tulemas. 

Kuid nüüd siis viimane raamat.

Kolmeteistkümnes raamat on vägagi sobilik sarja viimaseks raamatuks. Selles on põnevust, armastust, ahastust ja kurbust. Kohtume veel viimast korda kõigi armastatud ja vihatud tegelastega, tuletatakse meelde eelmistes raamatutes toimunut. Esialgu tundus mulle, nagu oleks viimane raamat Sookie vihkajate kokkutulekust ning kõik, kes temast kunagi hoolinud on ning teda aitama peaksid olid jäljetult kadunud. Kuid siis lugu pöördus, välja ilmusid kõik, kes pidid ja sari sai vägagi toreda lõpu. See meenutas mulle Kiirabi haigla viimast hooaega, kus kõik alguseaegade näitlejad korraks läbi astuvad, et meenutada olnud ning anda teada, mis neid tulevikus ootab. Õige ja sobilik.

Enne kui ma raamatu lugema asusin, sattusin ma Harrise kodukalt lugema ta oma kommentaari Sookie viimase raamatu arvustuste kohta, ning kui ma siis olin raamatu läbi lugenud, ning ka oma arvustuse Goodreadi lisanud, siis vaatasin ka mida teised olid raamatu kohta kirjutanud. Mind lõi pahviks, kui negatiivsed kõik olid. Ma ei saa aru, mida nad kõik ootasid, et kirjanik kirjutab raamatu nii nagu nemad tahavad? Kirjanikul on õigus kirjutada raamat siiski oma nägemuse järgi, mitte vastavalt fännide ootustele (meenutagem fännide soovide kohaselt kirjutatud üheteistkümnendat raamatut). 

Mina jäin raamatuga väga rahule, ning ma tänan pr. Harrist, et ta on kirjutanud sedavõrd suurepärase sarja. Alates 2010 aastast olen ma oodanud neljandat maid, et raamat ilmuks ja pärast seda postipaki saabumist Waterstonest (sel aastal tuli oodata vaid 20 päeva :)). Täitsa kahju, et see ootamine on nüüd läbi.

Esimesed kaks raamatut on isegi ära tõlgitud - Surnud, kuni jõuab öö ja Ebasurnud Dallases. Kaane kujundus on kohutav aga sisu kohta saate lähemalt lugeda Raamatuklubist.

Wife in Name Only

Raamat: Wife in Name Only by Hayson Manning (2013)

Hinne: C

Lühikokkuvõte: http://www.goodreads.com/book/show/17698431-wife-in-name-only

Olles vangistatud armastuseta abielus, põgeneb Zoe Huges väiksele Tonga saarele, et uut elu alustada. Nüüd, aasta hiljem juhatab ta edukat mesinädalatele pühendatud väikest kuuroti. Mitte kellegi pole vaja teada, et ta on veel vaid paberite järgi abielus. Noh vähemalt seni, kuni üks suurimaid Ameerika mesinädalatele pühendatud ajakirju soovib kirjutada lugu tema enda suurepärase abielu kohta. Nüüd tuleb Zoel veenda oma võõraks jäänud abikaasat, et too rebiks end lahti plaanitava ühinemise ettevalmistamisest Los Angeleses, ning sõidaks paradiisisaarele oma naist päästma.

Rory nõustub tulema neljakümne kaheksaks tunniks, kuid vaid selle pärast, et ka talle kuluks positiivne PR ära. Tema üllatuseks ei leia ta Tongalt seda naist kellega ta kunagi abiellunud oli. Nüüd on ta üha rohkem …

Kui Rory tormi tõttu Tongale jääma peab, jääb tal valida kahe võimaluse vahel, võita tagasi oma abikaasa või lahkuda saarelt üksinda.

Romance

Raamat mida lugedes on endale kasulik aju välja lülitada. 

Et siis tegu on abielu paariga, kes on mingi kaheksa aastat abielus olnud, millest viimased paar aastat on mees rohkem kontoris veetnud ning naine temast üha kaugenenud, kuni ta asjad pakkis ning aasta tagasi Tongale kolis. Enne seda kui nad abiellusid on nad koos koolis käinud … seega on nad üksteist aastaid tundnud, kuid huvitaval kombel viskab kirjanik iga natukese aja tagant jutu sisse lõigu, et üks või teine ei teadnud oma kaaslase kohta mingit üsnagi lihtlabast asja. Jääb selline tunne, et kuigi paar oli väidetavalt vägagi armunud üksteisesse kunagi olnud, oli nende vahel vaid füüsiline tõmme, ning kõige muu suhtes olid nad pimedad ning kurt/tummad. 

Raamatu alguses tahab naine, et nende abielu ruttu lõppeks ja mees ei mõtle muust kui vaid sellest, kuidas ta naise koju, LA’sse tagasi viib. Kuid mingi hetk, ilma mingi ettehoiatuseta või põhjuseta ei mõtle mees muust, kui sellest, kuidas ta paari päeva pärast igaveseks naise elust lahkub .. eee, kas ta mitte alguses ei tahtnud teda iga hinna eest tagasi mandrile viia? (lisainfoks teile, et kogu tegevus toimub 10 päeva jooksul, millest kuus päeva meie peategelased üksteisega ei räägi).

Nii mõnelgi kohal tabas mind de ja vu, sest mulle tundus, et ma olen juba seda raamatut kunagi lugenud, või siis lugenud SBTB saidilt selle raamatu arvustust. See on täpselt selline raamat, mis saaks SBTB saidil hävitava hinnangu või siis ülimalt koomilise BookRant osaliseks.

Armored Hearts

Raamat: Armored Hearts by Pauline Creeden, Melissa Turner Lee (2013)

Hinne: C

Lühikokkuvõte: http://www.goodreads.com/book/show/17736129-armored-hearts  

Kui noor ratastooli aheldatud lord päästab tüdruku, kes kukub puu otsast alla, avastab ta saladuse enda ja oma emapoolsete sugulaste kohta, mis võib viia ta sõtta olevustega, keda ta uskus olemas olevat vaid muinasjuttudes.

Tristan Gareth Smyth on kogu oma elu elanud aheldatuna Wavely Parki, jäädes sinna üksi ajaks kui ta vanaisa käib reisidel Londonis, ja seda kõike selle neetud ratastooli pärast. Siis kukub talle sülle Ameerika pärijanna, sõna otseses mõttes, ning Gareth peab leidma võimaluse kuidas hoida eemale tütarlapsest, et kaitsta oma saladust ning ka kõiki teisi teda ümbritsevaid inimesi, kuna keegi on saatnud palgamõrtsuka teda tapma.

Paranormal, Romance, YA, History, Steampunk

Noh, tore lihtne muinasjutt, kuhu on sisse kirjutatud natukene Stempunki, kuid enamasti on ta siiski üks muinasjutt, mis on liialt etteaimatav, liialt lihtsate sündmuste lahendustega. Lühilugu noh, vaid 155 lehekülge. Õnneks on mul veel paar Steampunki raamatut valikus, äkki saab sealt toredama kogemuse.

Aga jah, et siis üks lordihakatis, kellel jalad ei tööta (ta saab seista ja hüpata, kuid ei saa kõndida – seriously!?!?!) on kogu maailma peale tige ja lükkab end ringi mööda külakest, mille ligidal nende härrastemaja on. Ainuke inimene kes talle tähtis on ja kellega ta saladusi jagab, on ta aastaid noorem tädi. Ja siis ühel päeval, kui ta on 14, palub üks tüdrukutirts tal vahti pidada sellel ajal, kui ta ise puu otsa ronib, ning siis pudeneb ta sealt muidugi alla, kuid Gareth ei lase tal surnuks kukkuda, vaid tormab välja oma ratastoolist ning päästab tüdruku.

Möödub aastaid, Gareth pole rohkem tüdrukut näinud ja ta tädi on jõudnud neiuikka. Gareth on koos oma õpetajaga õppinud mõõgaga võitlema ja oma leitud võimeid kasutades asunud ka oma küla salapäraseks valvuriks – Lendavaks Rüütliks.

Neile on külla tulnud üks Ameerika uusrikaste pere ja Garethi vanaisa lepib kokku, et Gareth ja Jessamine abielluvad, selleks et päästa nende pankrotistunud pere. Gareth on maruvihane, kuid selleks et vanaisale heameelt teha, neid kõiki näljast päästa ning ka oma tädile anda võimalust õnnelikuks eluks, ta siiski nõustub.

Kuid siis saavad alguse ka tapmiskatsed, kahtlustused, segadused, suurte saladuste avaldused ja liiga lihtsad lahendused.

Ausalt, see on üks vägagi lapsik lugu, kuid kui vaadata, kes on autorid – noh see raamat ongi mõeldud lastele, üheks korralikuks õpetlikuks kristlikuks paranormaalseks looks.

The Deepest Night

Raamat: The Deepest Night (The Sweetest Dark #2) by Shana Abe (2013)

Hinne: B

Lühikokkuvõte: http://www.goodreads.com/book/show/16156293-the-deepest-night  

On aasta 1915 ja kuueteist aastane Eleonora Jones lõpetab oma esimest aastat nooblis Iversoni erakoolis Inglismaa lõunarannikul, kus ta on saanud õppida tänu heategevusprogrammile. Kuigi ta on end alati tundnud teistsugusena kui teda ümbritsevad, siis nüüd lõpuks ta teab miks: ta on draakon, haruldane võluolend, kellel on suurepärased maagilised võimed.

Sõda on jõudnud ka Inglismaa rannikule ning Lora taastub endiselt teda tabanud kohutavast kaotusest, kuid koos oma võimete tundmaõppimisega mõistab ta ka, et nendega kaasneb suur vastutus. Armand Louis, salapärase poiss, kelle isale kuulub Iversoni kool, palub Loral veeta suvevaheaja nende valdustes. Selleks et aidata kaasa sõja võitmisele – ja ka selleks, et hoida Lora enda ligi – muudab Armand oma maamõisa sõjaväehaiglaks, kus Lora hakkab tööle õena. Armand on Loraga lahutamatult seotud – neid seob sügav saladus ning üleloomulik side, mis on palju võimsam kui veri.

Samal ajal kui Lora püüab selgusele saada oma tunnetest Armandi vastu, toob saatus neile ootamatu üllatuse. Neil tuleb koos Armandiga lennata Saksamaale, et päästa vanglas olev Armandi vend, ning vaid Lora vastleitud võimed aitavad neil seda teha.

Üheskoos hiilivad nad vaenlase tagalasse, et ellu viia pea võimatu missioon – missioon mis võib neid siduda igaveseks või siis viia neid igaveseks lahku.

Paranormal, Romance, YA

See raamat näeb ametlikult ilmavalgust alles 13. august, kuid tänu NetGalleyle on minul ta juba loetud.

Ja milline suurepärane raamat see on. Nagu ka esimene osa –The SweetestDark - oli.

Peategelane on tugev tüdruk, kes teab väga hästi et ta elu on raske ja parenemist pole loota, kuid ta ajab siiski selja sirgu ja hoiab pea kõrgel ning ei virise, selle asemel haarab ta hoopis õhinal kinni pakutud võimalustest. Tavalistes YA raamatutes oleks peategelane teises osas nutnud taga oma surnud esimest armastust, ning kogu raamat olekski olnud vaid sellest halinast, kuid see on hoopis teistsugune raamat. See raamat peaks olema inspiratsiooniks kõigile noortele neidudele. Mitte selles mõttes, et nad peaks draakoniteks muutuma, aga selles mõttes, et ka raskest olukorrast on võimalik võitjana välja tulla ja selleks pole vaja päästa kogu maailma, piisab ka väikesest teost. 

Raamatus olev armastuslugu on meeldivalt tagasihoidlik ja ei sega põhiloo voolavust. Jah armastus on tähtis kuid vähemalt ei ole vaja peategelastel kõige valemal hetkel suudelda, nad saavad sellega rahulikult oodata, kuni rasked ajad on möödas ning nad on taas ohutult tagasi koju jõudnud.

Ja kuigi on tegu tõsise fantaasiaraamatuga, on lugu tegelikult meeldivalt kahe jalaga maapeal.

Nii tahaks teada, kas on ka kolmandat raamatut oodata.

Ja siis avastasin ma veel, et Shana Abel on terve teine sari, nimega Drakon, mis tundub olevat seotud mingil määral käesoleva sarjaga, seega veel ühed raamatud mida panna MUST-READ nimekirja! Kust küll leida seda aega, et kõik need huvitavad raamatud läbi lugeda :).

Ours to Love

Raamat: Ours to Love (Wicked Lovers #7) by Shayla Black (2013)

Hinne: B

Lühikokkuvõte: http://www.goodreads.com/book/show/13156787-ours-to-love

Kahe venna vahel …

Xander Santiago on aastaid elanud kui miljonärist playboy. Talle pole kunagi antud võimalustki võtta osa perefirma juhtimisest ja seega on temast saanud ideaalne oma ihade juht. Tema vanem vend on pärinud firma ning on väsimatult vaeva näinud, et firmast saaks suurettevõte. Kuid samas kui firmasaladuste lekkimine mõjub Javierile halvasti, siis kõige suurema löögi annab siiski ta abikaasa pealtnäha mõttetu mõrv. See on viinud ta aastaks enesehävitusliku raevu ja süütunde keerisesse .. kuni Xavies astub samme et teda päästa.

Üks vastupandamatu naine …

Soovides Javieri taas elule tagasi tuua, röövib Xander oma venna ning viib ta Louisiana väikelinna Lafayette, kus nad kohtuvad ilusa London McLanega. London on kümme aastat tagasi läbi elanud kohutava õnnetuse ning sellele järgnenud taastumise, ja nüüd on ta võtnud eesmärgiks alustada taas elamist – ning need kaks seksikat biljonärist venda on vägagi valmis teda abistama. Mis tahes moel. London on üllatunud, leides et ta on valmis proovima kõiki nende pakkumisi … ning loodab kogu hingest, et tema armastus aitab ka vendade vahelisi probleeme.

Vältimatu oht …

Kuid taustal luurab mõrtsukas, kelle motiivid on veel teadmata, kuid tal on vaid üks eesmärk – hävitada kõik mis Santiago vendadele tähtis on, eriti London. Ja kui hirm ning kirg omavahel kokku saavad, võib iga järgnev südametukse olla Londoni viimane.

Erotica, BDSM

Kui ma õieti mäletan, siis esimese Wicked Loversi raamatu võtsin ma kätte kuna seda soovitati SBTB saidil, kui parimat erootika sarja algajatele. No igatahes, kuidas iganes ma neid lugema hakkasin, ei suuda ma enam sellest vahest halenaljakast ja absurdsest erootilisest sarjast loobuda. Vahel kui mulle meenub sarja teise raamatu Decadent meespeategelase probleem, siis ma turtsun ikka päris pikalt naerda, sest see on ikka niiiiii absurdne (ta ei seksi kunagi ühegi naisega üksi, ta ei kasuta kunagi esimest avavust, ta ei ole kunagi neitsile esimene ja seda kõike selle pärast, et ta keska aegne tüdruk (kes polnud päris normaalne), oli end pärast esimest korda, kui ta oli ka rasedaks jäänud ära tapnud, ning nüüd on tüübil elu filosoofia – ta päästab naiste elusid, kui ta neid tagant trukib :):):)) Peab olema ikka fantaasia et midagi niiiii jobu välja mõelda. Aga jah, tundub et see väikeses Lafayette linnakeses, Lousianas on tugev kontsentratsioon Dom mehi ja Sub naisi, ning kõik teavad üksteise salaelusid.

Ja ka käesolev raamat pole erand. Kuigi seekordsed peategelased pole veel Lafayetti päriselanikud, kuid ka nemad on Dom ja Sub. Ja ka neil on otse loomulikult mingid kiiksuga tõekspidamised. Meie seekordne Sub, London on otse loomulikult neitsi (ja kui see välja tuleb on meie meespeategelased ju otse loomulikult hirmunud) ja loomulikult peab ta elu mingi hetk ohus olema. Ja meie kaks meespeategelast on tüüpilised suured ja urisevad koopaelanikud (Dom), kes esialgu võitlevad mõttega, et nad on tüdrukust võlutud (sest nende igapäevased kapis kolisevad luukered on ju palju meeldivamad kaaslased koos pudeli viinaga) ja kui nad siis lõpuks endale tõde tunnistavad, tembeldavad nad koheselt tüdruku enda omaks (urisedes kõigi peale, kes kasvõi ainult vaatavad tüdruku poole, kuid samas lasevad tal rahulikult mõrtsuka käte vahele joosta).

See on üks täpselt selline raamat, kus päästetakse maailm (siis nende kõigi kolme elu) ohtralt kõikjal ja üks kõik mis ajal seksides, sest küll need turvaülemad või eradetektiivid ootavad oma uudistega või soovitustega, kuni meie kolmik on taas paar orgasmi saanud ja uusi asju proovinud, soovitatavalt BDSM stiilis. 

Ühesõnaga, üks klassikaline Blacki raamat, kus on nii mõnigi väga hea koht ja mõnigi väga halb koht. Kuid tõsi ta on, kui alustada BDSM erootika lugude lugemist, siis Shayla Black on alguseks väga hea.

Fall of Night

Raamat: Fall of Night (The Morganville Vampires #14) by Rachel Caine (2013)

Hinne: B

Lühikokkuvõte: http://www.goodreads.com/book/show/15739817-fall-of-night

Morganville, Texase osariigis, kus elanikud on nii inimesed kui vampiirid, on väike ülikooli linn, kus on suured probleemid. Kui sealsel tudengil, Claire Danversil avaneb võimalus kogeda elu väljaspool linna, siis ta haarab sellest võimalusest kahe käega kinni. Kuid Morganville pole ainuke linn, kus on probleeme vampiiridega …

Claire ei avanud kunagi, et ta võik Morganvillest lahkuda, kuid kui talle pakutakse võimalust minna viimaseks ülikooli aastaks MIT’sse, siis ta ei saa ju sellisest võimalusest loobuda. Sõpradega hüvasti jätmine on raske, eriti kui ta pole veel lõplikult lahendanud probleeme oma poisssõbra Shanega.

Claire uus elu MIT’s on kohutav ja põnev, kuid Morganville ei lahku siiski lõplikult ta mõtetest. Ta on määratud eriprogrammi professor Irene Andersoni juurde, kes on endine Morganville elanik, ning selles programmis saab Claire jätkata oma tööd masinaga, mis on loodud mõttega muuta vampiiride tundeid.

Kuid kui Claire alustab oma masina testimist elusatel katseobjektidel, kipuvad asjad kiiresti käest libisema ning Claire hakkab juba arvama, et Morganvillest lahkumine võis olla tema elu viimane viga …

Romance, Paranormal, YA

Oli aasta 2010, ma olin alles avastanud e-raamatud, mul puudus luger, kuid ma olin nupukas, tõmbasin e-raamatud ümber doc versiooni, tegin šrifti 8’ks, leheääred olematuks ning trükkisin raamatud välja A4 versioonis lehe mõlemaile poolele. Enne puhkusele minekut juulis, sai kõik tolleks hetkeks ilmunud 8 raamatut välja trükitud. Need kaks nädalat elasin ma Morganvilles, vahet polnud, kas ma olin kodus, rannas, laevas või Helsinkis, üks Morganville lugu lõppes ja teine algas, seega ei teegi ma ausalt nende esimese kaheksa raamatu vahel erilist vahet, sest minu jaoks on nad kõik üks suur raamat. Kuid üks suur ja hea raamat. Ka järgnevad kuus raamatut tõestavad mu esmamuljet. Rachel Caine raamatud – kas siis Morganville Vampiiride sari või Weather Warden (Ilma nõidadest ja Džinnidest) või Outcast Season (Džinnist ja Ilma nõiast) või Revivalist (laibast ning inimesest) – nad kõik on head ja huvitavad.

Kuid läheme siis nüüd selle käesoleva raamatu juurde – Fall of Night.

Seekord siis taas lahkutakse korraks Morganvillest, et taas tõestada juba tuntud tõsiasja - sa võid küll lahkuda Morganvillest, kuid Morganville ei jäta sind, ning lõpuks lähed sa ikkagi sinna tagasi. 

Sündmused toimuvad kõik väga kiiresti ja kõik on väga suure tähendusega. Nii mõnigi neist võib edaspidiste sündmuste käiku muuta rohkem kui keegi arvatagi oskab. Kohe raamatu alguses on üks situatsioon, mille tagajärgedele vihjatakse kogu järgneva loo jooksul, kuid selle tõelised tagajärjed ilmnevad ilmselt alles järgmises raamatus, kuid kui need on need mida ma arvan, siis toob see sellesse sarja väga suuri muudatusi. Eks seda näeb siis aasta lõpus kui ilmub järgmine osa.

Üks huvitav fakt - esimene Morganville raamat ilmus aastal 2006 ja see seitse aastat ilmunud lugu on raamatutes väldanud kaks aastat, kuid siia raamatusse on nagu muuseas sisse kirjutatud kaasaegsed asjad, millest aastal 2006 polnud veel kuuldudki - filmid Avengers ja Hunger Games, tahvelarvuti – seega kui keegi alustab sarja lugemist alles käesoleval aastal, siis on kõik väga kaasaegne.

The Sweetest Dark

Raamat: The Sweetest Dark (The Sweetest Dark #1) by Shana Abe (2013)

Hinne: B
Lühikokkuvõte: http://www.goodreads.com/book/show/13257637-the-sweetest-dark  
Iga viimnegi keharakk minus tahtis olla tavaline. Ma tahtsin libiseda läbi Iversoni koolipäevade ilma mingite probleemideta. Kuid ma pidin endale tunnistama, et mu elu oli muutumas ja seda kaugeltki mitte nii, nagu ma seda endale kunagi ette olin kujutanud. Tavaline on miski, mis on minu haardeulatusest väljas.

Lora Jones on alati teadnud, et ta pole päris tavaline. Väliselt on ta täiesti tavaline kuueteistaastane tüdruk. Kuid Loral on vägagi tõsised saladused: ta kuuleb muusikat, mida keegi teine ei kuule, näeb vägagi reaalseid unenägusid suitsust ning lendamisest, ning tema igapäevaseks saatjaks on sisemine hääl, mis utsitab teda takka olema palju rohkem kui ta on.

Inglismaa, aasta 1915. Lora on kasvanud Londoni orbudekodus, ning ta on kiiresti õppinud varjama oma erilisi võimeid ja hoiduma teiste tähelepanust. Tema suureks üllatuseks saab talle osaks olla valitud heategevusprojekti kaudu just selleks õpilaseks, kes saadetakse Iversoni, Lõuna Inglismaa rannikul asuvasse eliit kooli. Iverson on kõhedusttekitav, keskaegne kindlus, millesugust pole Lora kunagi varem näinud. Ja need kaks poissi kellega ta seal kohtub avavad ta silmad ning muudavad ta saatuse igaveseks.

Jesse on kooli aednik – kena noormees, kes näeb Loras koheselt seda, kes ta tegelikult on. Armand on süngelt ilus ning ülbe aristokraat, kellel on ka endal nii mõnigi saladus, mida varjata. Neil mõlemail on infot Lora mineviku kohta. Üks neist on osa ta tulevikust. Ning mõlemad poisid soovivad võita ta südant. Kui Iversoni ähvardab oht, tuleb Loral kasutusele võtta temas peidus olevad võimed, mida ta on alles hakanud tundma õppima, või ta võib kaotada kõik, mida ta on armastama hakanud.

Romance, Paranormal, YA

Kas olete juhuslikult lugenud kogumiku On the Prowl, ja sealt eriti Karen Chance lugu Buying Trouble? Kui olete, siis teate, mida sellest raamatust oodata :).

Aga siis raamatust The Sweetest Dark - ma ei taha palju ette öelda, sest siis ma rikuks ära üllatuse momendi :), kuid eks ma tantsin siis ümber selle põhilise ja annan üleüldise hinnangu.

Hea raamat oli. YA raamatu kohta hea raamat. Puudub see tüüpiline mõttetu halamine ja õhkamine ja mossitamine ja kõik see muu mida tüüpilised teismelised YA raamatutes teevad.

Eleonora on tugev tüdruk, kuna ta on üles kasvanud siiski Londoni orbudekodus, kust ta on saadetud hullumajja, sest ta rääkis laulvatest kividest. Ta tuli elusalt välja ka sajandi alguse hullumajast, kus ravimeetoditeks oli elektrišokk ja jäise vee vannid. Sõja saabudes saadeti ta Londonist ära kooli, kus ta saab teada nii mõndagi enda kohta, mida – ei saa öelda, et ta uneski näha ei osanud, sest ta nägi seda unes, kuid ta pidas seda vaid uneks.

Koolis on loomulikult õelad kõrgklassi tüdrukud, ning tema orvuna on ju nende silmis mitte midagi, ning kui kooli omaniku poeg Lorale tähelepanu pöörama hakkab, siis … ei seekord ei lähe lahti mossitamiseks ja vassimiseks ja ähvardamiseks, nagu tavaliselt, vaid Lora võtab asju nii nagu nad on – see on elu ja sellega tuleb leppida, ning kellele ei meeldi see läheb ära.

See paranormaalne, fantaasiarikas noorteromaan on tegelikult meeldival maalähedane lugu, kus tiinekate hundirattad ei aja lugeja südant pahaks, vaid nende noorte normaalne elu tundmaõppimine lubab nautida head lugemist.

Kuigi raamatu lõpp on väga kurb, jääb siiski lootus, et sarja järgmine osa toob taas rõõmu nii tegelaste kui ka lugejate südamesse. Järgmine raamat, mis ametlikult ilmub alles aasta lõpus, on tänu NetGalleyle juba lugeris ootamas, kuni paar teist raamatut vahepeal loetud saab ja siis jätkab Lora looga.

Tender Is the Knight

Raamat: Tender Is the Knight by Jamaica Layne (2010)

Hinne: C

Lühikokkuvõte: http://www.goodreads.com/book/show/11093399-tender-is-the-knight  

Tehase vahetuse juht ning Dayton, Ohoio elanik Lisa Marie Smithsi elu muutub ühekorraga palju keskaegsemaks. Lisa kaastööline ja parim sõbranna Pegeen Palmer tirib ta ühl nädalavahetusel poolvägisi kaasa oma viimase hobi üritusele – Society for Creative Anachronism (SCA), ajaloo taaselustamise organisatsiooni, kes on spetsialiseerunud keskajale, kogunemisele.

Romance, Fantasy (kind of :) ),

Ok … ausalt, kui teie loete selle raamatu tutvustust, mis teie asjast arvate? Noh, mina ei arvanud suurt midagi, tundus lihtsalt huvitav. See on üks järjekordne NetGalley raamat.

Ja kui ma alguses lugema hakkasin, siis tundus kõik selline totralt naljakas, kuid lugu oli ju huvitav, seega jätkasin lugemist.

 

Tegelikult oli ju päris hea lugu. Ja need SCA inimesed on täielikult olemas. Meile kõige lähemad kuningriigid on Soomes (kuigi ma kahtlustan, et midagi sarnast toimub ka Eestis, lihtsalt nad pole ametliku SCAga seotud).

Raamatu armastuslugu oli ka tore ja tegelased on hästi kirjutatud. Kuigi vahepeal see nende pidev salatsemine ja tõsine kinnisidee selle „mänguga“ oli natuke üle vindi keeratud, kuid eks me friigid ju sellised olemegi, et väljastpoolt vaatajatele tundume kui hiljutised hullumaja asukad.

Mingi moment kui ma raamatu lugemises pausi tegin, kirjutas mu oma aju seda raamatut vägadegi huvitavalt edasi, kuid raamatu autor polnud samale ideele tulnud, seega tema lõpp oli siiski rohkem traditsiooniline kui minu oma :).

Et siis selline tiba teistmoodi lugu. Nüüd peaks ka mõne Steampunki loo ära proovima.

The Spirit Thief

Raamat: The Spirit Thief (The Legend of Eli Monpress #1) by Rachel Aaron (2010)

Hinne: B

Lühikokkuvõte: http://www.goodreads.com/book/show/8097637-the-spirit-thief  

Eli Monpress on andekas. Ta on võluv. Ja ta on varas.

Kuid mitte lihtsalt varas. Ta on oma aja parim varas – ja ta on ka võlur. Ning üheskoos oma kaaslastega – mõõgavõitleja, kelle valduses on maailma kõige võimsam maagiline mõõk, kuid kellel endal puuduvad maagilised võimed, ning deemoniiva, kes suudab liikuda läbi varjude ning lüüa augu läbi seina – kavatseb Eli oma plaanid ellu viia.

Esimese sammuna tuleb tal suurendada ta pea peale pandud leiutasu, seega tuleb tal röövida midagi suurt. Kuid esmalt alustab ta siiski vaikselt. Ta röövib midagi, mida keegi ei pruugi tähelegi panna – vähemalt natuke aega.

Midagi tähtsusetut, nagu kuningas.

Paranormal, Fantasy,

See on sarja esimene raamat ja täpselt sellise tunde ta jätabki, et see on sissejuhatus järgnevatesse raamatutesse. Siin on palju tegelaste tutvustamist, sealse maailma toimimise seletamist, edasiste raamatute jaoks teemade õhkujätmist.

Huvitav lugu, huvitav maailm. Meenutab mingil määral Howli liikuvakindluse sarja raamatuid ja see varjukoer Gin, mulle meenus kohe see koer filmist Neverending Story. Ja üldse kogu see vaimude maailm – see meenutas nii multikat Vaimudest viidud. Hmm … kaks Ghibli stuudio multikat :). 

Hea raamat ja nüüd tuleb leida aeg ka teiste osade jaoks.

Losing It

Raamat: Losing It (Losing It #1) by Cora Carmack (2013)

Hinne: B

Lühikokkuvõte: http://www.goodreads.com/book/show/17375832-losing-it

Armastus. Romantika. Seks. Esimene kord on olemas kõige jaoks …

Bliss Edward usub, et ta on viimane neitsi, oma vanuste sõprade seas. Ja ta on täiesti tõsiselt nõuks võtnud seda ’probleemi’ lahendada niipea kui võimalik ja nii lihtsalt kui võimalik.

Kuid tema plaan, korraldada asjad ära ühel komplikatsioonideta üheöösuhtel, osutub kõigeks muuks kui lihtsaks. Eriti kui ta järgmisel päeval loengusse jõudes avastab, et nende uus kuum Briti professor.

Nad olid ju vaid kaheksa tundi varem alasti koos voodis olnud …

Romance,YA

See on üks tore armas raamatuke. Lihtne lugu – tüdruk kohtab poissi, kired löövad lõkkele, kiiret tegutsemist saadavad väiksed totralt naljakad juhtumised, kuni …

Ja siis kui veel selgub, et see ühe öö-mitte-päris-see on õpetaja, siis lähevad asjad veelgi naljakamaks. 

Muidugi lisandub veel ammune-sõber-soovib-olla-poisssõber, kes tekitab omakorda segadust ja pinget. Pole puudust ka pealtkuuldud telefonikõnest, millest saadakse valesti aru ja …

Ühesõnaga, tore, naljakaid ja armsaid situatsioone täis kerge lugemine.

Alguses, kui selgus et tegu on õpetaja ja õpilase looga arvasin, et äkki on midagi umbes nagu oli Gabriel’s Inferno sari, täis hingepiina ja pisaraid ning ahastust ning hingematvat armastust, kuid õnneks mitte. 

Tore kerge raamat.

Järgmine osa on Faking It.