Raamat: The Rules of Scoundrels #1-3 by Sarah MacLean (2012-2013)
Hinne: B
A Rogue by Any Other Name
Mida kaabakas tahab, seda kaabakas ka saab …
Üks kümmekond aastat tagasi, visati Bourne markii ühiskonnast välja ja
talle jäi alles vaid ta tiitel. Nüüd on ta kaasosanik ühes Londoni kõrgklassi
mängupõrgus, ta on järsk ja julm, ning ta on valmis milleks iganes, et oma
pärandit tagasi saada – isegi kui ta peab selleks abielluma täiusliku ning
korraliku leedi Penelope Marburyga.
Aastaid tagasi katkestatud kihlus, ning sellele järgnenud kehvakesed
kurameerimised on röövinud Penelopelt viimsegi huvi vaikse ja mugava abielu
vastu, ning tekitanud temas huvi hoopis millegi enama jaoks. Kas see pole siis
mitte õnnelik kokkusattumus, et ta värske abikaasa saab talle pakkuda võimalust
veel avastamata rahuldusteks.
Bourne võib küll olla Londoni allmaailma prints, kuid ta vannub, et ta
ei lase oma elu pahupoolel kunagi Penelopet puudutada – kuid see saab olema
tõsine katsumus, eriti kui leedi avastab oma enda ihad ning on valmis mida
iganes mängu panema, et neid täita … isegi oma südame.
One Good Earl Deserves a Lover
Leedi Philippa Marbury on natuke imelik. See prillidega, tark neljas
Needhami ja Dolby markii tütar hoolib rohkem raamatutest kui ballidest,
loodusest rohkem kui moest ja teadusest rohkem kui hooajast. Olles äsja
kihlunud lord Castletoniga tahab Pippa uurida Londoni skandaalsemaid kohti enne
kui ta abiellub. Ja ta teab täpselt kellelt ta abi selleks küsib: pikalt,
võluvalt, taiplikult Langenud Ingli raamatupidajalt, keda teatakse vaid nime
Cross järgi ning kes on Londoni ühe kurikuulsama ning ihaldatuima mängupõrgu
kaasomanik.
Nagu iga korralik teadlane, on ka Pippa teinud eeluuringut, ning Cross
on täpselt see keda tal tema plaanide jaoks vaja on. Teda huvitab teadus mitte
emotsioonid – ta tahab kogeda pahelisust, ilma pahelisuse tagajärgedeta. Ning
kes oleks siis veel parem talle sellist kogemust pakkuma, kui mitte see
legendaarne mees? Kuid kui see tiba imelik, ootamatu naisterahvas oma pakkumisega
Crossi jutule tuleb on see rohkem kui ahvatlev … ning Cross vajab viimsetki
iseloomu raasu ei mitte oma instinktile voli anda – ning pakkuda leedile
täpselt seda mida ta tahab.
No Good Duke Goes Unpunished
Teda tuntakse kui Tapja Hertsog, keda süüdistatakse Mara Lowe tapmises
ööl enne pulmi. Temple ei mäleta sellest õhtust midagi, kuid viimased kaksteist
aastat on ta valitsenud Londoni hämaramate tänavate üle, olles nüüdseks rikas
ning mõjuvõimas, kuid ühegi lootuseta kunagi veel lunastust leida. Seda kuni
ööni, kui Mara tagasi tuleb, pakkudes Templele seda ühte asja millest ta
unistanud on … andestust.
"Surnust ärganud" leedi …
Mara ei plaaninud kunagi naasta sellesse maailma, millest ta põgenes,
kuid kui ta vend satub tõsistesse võlgadesse Temple eksklusiivses kasiinos,
pole tal teist võimalust kui pakkuda Templele tehingut, mis tooks kaasa endaga
Mara kõrgseltskonda tagasituleku ning ka selle, et Mara lahendab saladuse,
mille vastust vaid tema teab … et Temple pole mõrtsukas.
Skandaali ilmsiks tulek …
Pakkumine pole sugugi paha, kuni Temple mõistab, et see leedi – ja tema
minevik – on palju rohkem, kui esmapilgul paistis. Tal läheb vaja ta viimsetki
jõuraasu, et mitte järgi anda selle mõistatusliku ning hulluks ajava naise
võludele, kes on ilmselgelt valmis riskima kõigega au nimel … ning et mitte oma
südant mängu panna.
History, Romance
Rules of the Scoundrels on üks tore ajaloolise armastusromaani sari,
mille autoriks on Sarah MacLean, kelle sulest on eelnevalt tulnud väga tore
sari Love by Numbers ja eraldi seisev The Season. Kõik neli raamatut olid väga
head.
Aga käesolev lurjuste sari siis. Tegemist on nelja mängupõrgu omanike
lugudega.
Esimene raamat on Bournest, mängusõltlasest kes on kaotanud kõik peale
oma tiitli ja pärusmõisa maja kaardimängus. Mis teeb kaotuse eriti valusaks on
see, et ta kaotas kõik mehele, kes teda pärast ta vanemate surma kasvatas.
Bourne vannub kättemaksu ning on valmis milleks iganes, et kõike taas kord
endale tagasi saada. Ja seega kui ta pärusmõisa juurde kuuluv maa liidetakse ta
naabritüdruku kaasavaraga on ta isegi valmis abieluks. Kuid mida ta ei oota, on
see, et see libaabielu osutub hoopis millekski enamaks. 
Naabritüdruk Penelope , kes on juba lapsepõlvest saati olnud Bourneisse
armunud, on ise pidanud kogema kõrgseltskonna halvakspanu siis, kui ta isa
katkestas ta kihluse, kuna ta kihlatu oli armunud kellesegi teisesse ja nende
pulm toimus vaid natuke aega peale Penelope kihluse katkestust. Sellest ajast
peale on Penelope matnud maha igasuguse lootuse kunagi veel mehele saada, kuni
Bourne taas välja ilmub ja Penelope endaga abielluma sunnib.
Bourne on oma soovi saanud ja ka Penelope loodab, et on oma soovi
saanud, kuid … kõik pole nii lihtne, kui saatus (ja armastusromaani kirjanik)
oma sõrme asja vahele segab.
Järgneb kiire ja vältimatu armumine, üksteisele selle tõestamine ja
lõpuks … HEA.
Teine raamat on Crossist. Cross, punapäine matemaatika geenius on
mängupõrgu raamatupidaja. Tema patuks on see, et oli aeg, kus ta oli teine poeg
ja ainus millega ta oma aega sisustas oli pidutsemine ja naised … kuni
saatusliku õhtuni, kui ta vanem vend viis nende õe ballile ja ballilt naastes
sattusid nad vankriõnnetusse, kus vanem vend surma sai ja õde tõsise
jalavigastuse sai. Cross usub, et õnnetus oli tema süü ja kui rivaalitseva
mängupõrgu omanik tuleb Crossilt väljapressima raha, mille ta õe abikaasa on
mängupõrgule võlgu, on Cross valmis ka hullemaks, et vaid oma õde päästa.
Lavale astub Philippa – Penelope noorem prillidega ja teadusehuviline
õde. Pippa on peagi abiellumas, kuid talle kui teaduse inimesele ei anna rahu
see, et abielutõotuses lubab ta olla oma mehele voodis hea, kuid tema ei tea
voodis toimuvast mitte midagi. Seega tuleb alustada eksperimendiga ja kes oleks
siis veel parem eksperimendi kaaslane kui mitte õemehe äripartner Cross, kes
tundub ka olevat teaduse inimene. Kuid taas kord astub vahele saatus (ja
armastusromaan kirjanik) ning teeb asja segaseks sellega, kui me teadlased
üksteisesse armuvad ning Cross sunnitakse abielluma rivaali tütrega. Kuid segadus
lahendatakse, meie armunud jäävad ikkagi kokku ning ka rivaali tütar ei jää
meheta, sest see kes pidi ära võtma Pippa saab endale hoopis selle, keda
pressiti Crossi voodisse.
Kolmas raamat on klubi „turvaülemast“ Temple. Tema on väidetavalt oma
isa neljanda naise tapnud ööle enne nonde pulma. Kuna aga surnukeha pole, siis
ainult oletuse alusel teda süüdi mõistetud pole, kuid kõrgseltskond peab teda
siiski mõrtsukaks ja Temple ei saa tagasi minna oma pärisvaldustesse ega ka
nautida muid hertsogile väärilisi hüvesid.
Kuid see kelle ta väidetavalt tappis, polegi üldse surnud. Kui Mara
vend jääb mängupõrgule võlgu, peab Mara „surnust“ üles ärkama, ning Templega
kokkuleppe sõlmima, mis hävitaks Mara ja tema juhatatava orbudekodu. Kuid taas
tuleb mängu saatus (ja armastusromaani kirjanik) ning kaks vastast ei saa enam
üksteiseta olla. Vahet pole, et Temple solvab Marat pidevalt, ning vihastab iga
viimase kui asja peale mida Mara ütleb, ning kahtlustab naist pidevalt (tõsi
ta ju on, Mara on teda korduvalt laudanumiga magama uinutanud ja igal
võimalusel põgeneda püüdnud) ning iga kord, kui Mara pakub Templele, et ta
räägib talle kõik, leiab Temple võimaluse juttu mujale viia ja siis Marat
veelgi hullemalt solvata. Temple süüdistab Marat isegi selles, et tema
soovunelm ei osutunud tõeks. Kuid lõppkokkuvõttes, peale mitmeid haavu,
põgenemisi ja muid arusaamatusi leiavad ka need kaks oma õnneliku lõpu.
Jäänud on veel üks mängupõrgu omanik. Kui te kuulate kirjaniku Sarah
MacLeani intekat SBTB saidil (http://smartbitchestrashybooks.com/blog/67.-an-interview-with-sarah-maclean
) siis te saate teada, kes on see neljas omanik. Ma küll püüdsin sellel ajal
mitte kuulata, kui Chase kohta juttu oli, kuid otsides seda, kus sellest enam
juttu pole, kuulsin ma siiski kõige tähtsama ära ja seega polnud enam mõtet
mängida, seega kuulasin juba kõik. Aga selle teadmisega oli juba väga huvitav kolmandat
raamatut edasi lugeda, sest nüüd jälgisin ma erilise huviga kõiki kohti, kus oli
Chasest juttu. Ja siis meenutasin ma muidugi ka eelmistes raamatutes Chase
kohti … deem kui see on nii nagu ma arvan, et see võiks olla, siis võib neljas
raamat väga huvitav tulla. Täitsa soovitan seda intekat kuulata, sest selle sarja saamislugu ja inspiratsioon on päris huvitava.
Üldkokkuvõttes on tegu kolme väga hea raamatuga! Jääb üle vaid oodata neljandat järgmisel sügisel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar