2024

Artemiz's 2024 book montage

Cluelessly Yours
The Library of Heartbeats
Finlay Donovan Is Killing It
Tuvi tiivad
Geneva: A Novel
The Ladies Rewrite the Rules
Heartsong
The Seven Husbands of Evelyn Hugo
That's Not My Name
The Coworker
The Teacher
Maagilise maailma vardjad
Skyward
The Magic All Around
Kohtamine kurjusega
When Grumpy Met Sunshine
Lottie Brooksi täiega jube koolireis
Fable
Rotisaar ja teisi lühijutte
A Death in Diamonds


Artemiz's favorite books »

teisipäev, 30. juuli 2013

The Perks of Being a Beauty

Raamat: The Perks of Being a Beauty (Ugly Ducklings #3.5) by Manda Collins (2013)
Hinne: B
Kaunis miss Amanda Snow pole harjunud sellega, et kõrgseltskonna härrasmehed tema peale nina kirtsutavad. Kuid kui ta ema ootamatult sureb ja sunnib sellega Ameliat otsima tööd rikka peretütre saatjadaamina, õpib Amelia kiiresti, et tal tuleb valida kas oma ilu esiletõstmise või töö kaotuse vahel. Kui tema tööandjad, Smithsonid, otsustavad korraldada nende maamajas peo, on Amelia eesmärk jääda kogu seltskonnale nähtamatuks. Kuid kuidas saaks ta seda teha, kuid Smithsonite aukülaline on Lord Quentin Fortescue, Amanda lapsepõlvesõber, kellele ta oma südame kaotas?
Lord Quentin Fortescue on noorim poeg ja palju enam huvitatud Smithsoni puuvilla vabrikutest kui peretütre võrgutamisest. Kuid peretütre saatjadaam on hoopis see, kes paneb Quentini neile rohkem tähelepanu pöörama. Aastaid tagasi oli miss Amelia Snow tema abielu ettepanekust keeldunud ilma vähimagi kahetsuseta. Nüüdseks on Quentinist saanud täpselt selline mees, keda Amelia oli tollal abikaasaks tahtnud, kuid kas Ameila on endiselt seesama ennasttäis kaunitar, kes oli ta südame murdnud? Ning kas nad on valmis oma uus positsioone riskile panema, et vaid rahuldada nendevahelist tulist külgetõmmet?
History, Romance, Novella

Inetute Pardipoegade triloogia lõppes aasta alguses ja peagi on ilmumas uus triloogia – Kavalad Lesed. Kuidas minna sujuvalt üle ühelt sarjalt teisele – kirjutagem sinna vahele üks väike novellike, kus võetakse kokku eelmise sarja juhtumised ja ühtlasi tutvustatakse ka uue sarja peategelasi.

Ühesõnaga on selles novellikese peategelaseks Inetute Pardipoegade suurim vaenlane Amelia Snow, kes meenutas esimese kolmes raamatus „Kurja Kasuõde“, kuid selles novellikese on ta taandatud „Tuhkatriinu“ rolli. Nii malbe ja elukogenud, et ei suuda kuidagi uskuda, et see eelmiste raamatute tuldsülgav tulehark on seesama turteltuvike – ilmselt on talle õiged rohud seekord määratud :):).

Meie kangelaseks on lesestunud Lord Fortescue, kes oli kunagi ja ilmselt on veel ka praegu armunud Amandasse, kuid ta ei taha oma südant uuesti letile laotada. Ja seega katsuvadki meie kangelased esmalt üksteist kaugelt ja siis üha ligemalt, kuni meie kangelane ei suuda oma näppe me kangelanna sügavustest enam eemale hoida. Sellel ajal kui teised mängivad seltskonna mänge, mängivad nemad muid mänge. Ei nad ei mängi Blind Man’s Bluffi – ei SBTB versiooni sellest (Leidkem Müütiline Neitsinahk) ega ka traditsioonilist pimesikku :):). Aga jah, see mäng viib neis samuti edasi järgmise sammuni, mis viib neid kiirele reisile Inglismaa versiooni Las Vegasest – Šotimaale.

Kuna see oli vaid novell, siis pole siin ühtki kriminaalset müsteeriumi mida nad peavad lahendama enne kui voodisse hüpata saab, seega on selles loos vaid armastus ja uute tegelaste tutvustus. Hea lõpp ühele triloogiale ja sissejuhatus uuele.

esmaspäev, 29. juuli 2013

The Thinking Woman’s Guide to Real Magic

Raamat: The Thinking Woman’s Guide to Real Magic by Emily Groy Barker (2013)
Hinne: B
Fantaasiarikas lugu naisest, kes on sattunud alternatiivmaailma, kus tal tuleb eluspüsimiseks õppida võlukunsti.
Nora Fisheri lõputöö on toppama jäänud ning ta viimane poisssõber on abiellumas teise naisega. Ühel õnnetul nädalalõpul, kui Nora on läinud sõprade pulma, jalutab ta kogemata läbi portaali teise maailma, kus ta muudetakse tavalisest üliõpilasest jalustrabavaks kaunitariks. Peagi on tal uued glamuursed sõbrad ning armuromaan kena ingn suurepärase Racliniga muutub üha kuumemaks. See kõik on pea liiga ilus et olla tõsi.
Ning siis mureneb see imeilus fassaad. Nora uus fantastiline maailm muutub kõhedaks ning tema senine muinasjutt osutub kõik valeks. Selleks et Nora selles maailmas ellu jääks on Noral vaja oskusi mida ta kunagi õppinud pole. Ta ainuke liitlane – ning üsnagi vastumeelne liitlane – on võlur Aruendiel, kes on torisev, eraklik, terava keelega ja hämara minevikuga kuju. Nora peab hakkama Aurendieli õpilaseks, et maagiat õppida ja ellu jääda. Kui portaal tagasi koju taas avaneb, peab Nora kaaluma, mis on tähtsam kas Nora „päris elu“ või ohtlik armastuse ja maagia vägi.
Paranormal, Romantic

Kui hakata üles lugema kõiki neid raamatuid, mis mulle seda raamatut lugedes meenusid, siis oleks see üks väga pikk nimekiri. Kuid nende raamatute seas oli eelkõige siiski sellised raamatud nagu Mark Twaini Jänki KuningasArturi Õukonnas, Lewis Carrolli Alice Imedemaal, P.C. Cast Partholon sari, Diana Gabaldoni Outlander sari, Diana Wynne Jonesi Houli Liikuv Kindlus, Robyn Bachari Bad Witch sari, Patricia Briggsi Mercy Thompsoni sari ja veel mõningad muud raamatud, mis on seotud haldjate ja maagiaga. 
 
Ühesõnaga, üks väga huvitav raamat, mida on väga raske käest panna kui sa juba kord alustanud oled.
 

Sisu on siis selline, et Nora jääb oma magistritööga jänni ja ta poisssõber, kellega nad on juba kolm aastat koos olnud, on kuu aega tagasi nende suhte lõpetanud, kuna ta on armunud oma töökaaslasesse ja plaanivad paari kuu pärast abielluda. Eesootaval nädalavahetusel on Nora minemas tuttavate pulma, kus ta ei peaks oma exiga kohtuma, kuid saatus pole talle nii armuline – või on siis tegu hoopis ootamatult saadud kolme sooviga, mida Nora teadmatuses natuke valesti kasutab.
 
Igatahes ei lähe see pulmaeelne pidu väga hästi, esmalt kohtub Nora taas oma exiga, kes teda oma pulma kutsub ja siis satub ta rääkima ja meeldivalt aega veetma noormehega, kes on just oma tüdruku maha jätnud, kuid keeldub talle seletamast miks ja see on Nora jaoks juba liiga. Ta tunneb end probleemidega meeste magnetina.

Järgmisel hommikul läheb Nora metsa jalutama, kaasas Jane Austeni Uhkus ja eelarvamus. Kuid ilm muutub äkki ning Nora eksib metsas, satub mahajäetud surnuaeda, kus ta loeb hauakirju ning teadmatult avab portaali teise maailma. See on maailm kus on haldjad, draakonid, deemonid, võlurid, kuningad ja kõik see maailm elab veel sügaval feodaalses ajastus.

Esiteks satub Nora haldjate küüsi, kes tema meeli lummustega petavad ja teda julmalt oma heaoluks ära kasutavad. Sellel hetkel kui Nora lõpuks sellest lummusest välja rabeleb on ta haldajatega juba väga tihedalt seotud ning peaaegu kaotab elu nende tõttu. Kuid kuna ta päästjaks haldjate küüsist on võlur Aruendiel, siis jääb ta siiski ellu ja ka tema kaitse alla.

Alles siis mõistab Nora, kus ta on ja mis juhtunud on, kuna haldjad ei lasknud tal tegelikult mõista, mis temaga juhtunud oli.

Aruendiel ei taha Nora eest täielikult vastutust endale võtta ja seega püüab ta teda kiiresti mehele panna. Kuid Nora pole ju pärit samast maailmast ega ka samast ajastust ning tema enesekindlus ja eneseteadlikus teeb ta kohalikele meestele vastuvõetamatuks. Seega läheb Nora tagasi Aruendieli juurde.

Nora on küll abiks Aruendieli majapidamises, kuid sellest talle ei piisa, Nora igatseb midagi enamat ja seega palub ta Aruendieli, et too hakkas talle maagiat õpetama. Virisedes ja puigeldes alistub Aruendiel lõpuks ja asubki Norat õpetama.

Kuid haldjad pole Norast veel lõplikult loobunud ja seega pole kunagi vaikset hetke kui Nora ei peaks kartma röövimist või mõnd kurja loitsu või midagi muud ebameeldivat.

Aeg läheb, Nora õpib üha rohkem, kuid ka haldjate plaanid muutuvad üha kindlamaks. Tagajärjeks on röövimine, põgenemine, sõda, vangi vabastamine ning lõpuks Nora koju, oma maailma minek.

Kuid kas see „oma maailm“, kus maagia ei eksisteeri on ikka õige koht, eriti kui Nora süda on jäänud teise maailma koos Aruendieliga.

See raamat on selle kirjaniku esimene raamat, kuid see raamat lõppes täpselt nii, et sellele lihtsalt peab järg tulema, sest nii palju asju jäi õhku ja seletamata.

Aga jah, üks vägagi hea raamat.

teisipäev, 23. juuli 2013

Downward Dog

Raamat: Downward Dog by Edward Vilga (2013)
Hinne: B
Downward Dog on lugu mis räägib meile armastusest, kaotustest, ning seksuaalsetest ebaõnnestumistest New Yorgis. Peategelane on kena välimusega Paha Poiss kellest saab joogainstruktor sellel ajal kui ta püüab parandada oma naisemehelikke kombeid ning saavutada ka andestust naiselt keda ta eales tegelikult ka armastanud on.
Raamatu kangelane on tõsine ebaõnnesõdur, ta plaanid ööklubi äris on põrunud just tema naistemehe kommete tõttu.
Ta ainuke kindel koht siin elus on jooga, ning kui ta suure tutvusringkonnaga sõber aitab tal leida joogahuvilisi kliente NY kõrgseltskonna hulgas, saab temast ühtäkki töölisklassi kangelane, joogaguru ühiskonna 1% rikkaimate inimeste jaoks. Ta on nagu hunt, kes on lastud lambakarja hulka.
Yoga, Comedy, Drama

Alustame siis esmalt sellest, et minu kokkupuude joogaga piirdub ühe trenniga, ühe raamatu sirvimisega ning joogalaadsete venitustega jooksjatele. Kuid nüüd siis eelmisel nädalavahetusel kui ma läksin Haapsallu Joogafestivalile, oli ju vägagi õige aeg see NetGalleyst saadud raamat lugemiseks välja otsida.

Mis ma öelda oskan. Üks väga hea raamat oli.

Lugu on siis tavalisest noormehest, kellele meeldivad naised, alkohol, punane liha ning jooga. Tema unistus on avad New Yorgis ööklubi, millest saaks üleöö kuum koht, kuhu kõik tahaksid tulla. Ta on oma unistusega jõudnud korra nii kaugele, et tal on olnud pind, peakokk (kes ühtlasi oli ka ta tüdruksõber) ning rahakad projekti finantseerijad. Kuid ta ei suuda oma tunge vaka all hoida, ning ta avastatakse voodist ühe finantseerija naisega. Kogu ta unistus lendab vastu taevast, ning ta elu armastus … mis te ise arvate.

Siit algabki siis see raamat - aastavahetus, sügav masendus, liigne alkohol eelneval ööl ja esimese jaanuari joogatund. Raske. Kuid meie kangelase tuttav on rääkinud tema jooga teadmistest ühele oma rikkale tuttavale, kes oli just oma eelmise treeneri kaotanud. Seega läheb üks pall veerema. Üks klient toob teise ja lõppkokkuvõttes on tal rahakas klient igaks hommikuks ja lisaks ka õhtul grupitreening spas.

Kuid ega ta siis saa oma joogatreeneri kuulsuse loorberitele puhkama jääda. Tütarlaps kelle ta uusaasta ööl koju oli toonud, ning kellega nad olid kokku leppinud, et nad on üksteise fuck buddid, on samas ka ühe teise ööklubide moguli kinnisvaraagent ja seega pakub neiu talle moguli poolt mitte heakskiitu saanud ööklubi pinda võrdlemisis mõistliku hinnaga. Seega pannakse veel ka teine pall veerema.

Kõik liigub kui unenäos või kui muinasjutus – poole aastaga on tal piisavalt jooga kliente, et ta saab oma võlgasid tagasi maksma hakata. Spa grupitreeningutel on ta kohtunud kahe kliendiga, kes aitavad tal leida ka investorid uue ööklubi rahastamise jaoks ja ka seal liigub kõik võiduka lõpu poole, kuid elu pole ju vaid päikesepaiste ja lilleaed.

Ühtäkki, hakkavad ta kliendid ükshaaval kaduma, põhjus – keegi on ajakirjandusse lekitanud infot tema suhetest ta uute investorite naistega. Loomulikult kaob ka ööklubi raha ja taas oleme poole aasta pärast tagasi alguses. Ainus mis tal alles jääb on jooga.

Ühesõnaga on see üks huvitava raamat kus on väga otse ja väga ausalt räägitud kõigest siin elus – rahast, armastusest, seksist, valedest, petmistest, õnnest ja ebaõnnest. Mulle meeldis see et kuigi on ju tegu „jooga raamatuga“ siis siin polnud väga palju seda jooga spirituaalset poolt, vaid jooga oli lihtsalt osa peategelase elust. Tema kohta võib vabalt öelda et ta oli naistemees, joodik ja karnivoor – selline totaalselt ebatüüpiline sügavalt spirituaalne joogi. Kuid ta oli siiski inspireeriv. Tekitas tahtmise joogatrenni proovida ja aitas mõista, et isegi kui elu viib meid üks hetk täiesti põhja, on alati võimalus taas pinnale tõusta, ole lihtsalt ise mees ja haara võimalustest ning ära siis ise endale käru keera.

See raamat meenutas mulle üht teist raamatut – Tim Allleni I’m NotReally Here. Samamoodi tõsised teemad läbi huumori ja vastused tähtsatele küsimustele siin elus, kui sa vaid oskad õigeid küsimusi küsida ja loed raamatut õigel hetkel. Üks ütlus mis Tim Alleni raamatust mulle väga meeldib sobib ka Edward Vilga raamatu kohta – Sa võid kasutada sõrme, et osutada kuule, kuid kui sa juba oled näinud kuud, pole sõrm enam tähtis. (You can use your finger to point at the moon, but once you seen the moon the finger is no longer essential.)

reede, 19. juuli 2013

Among the Cloud Dwellers

Raamat: Among the Cloud Dwellers by Giuliana Sica (2011)
Hinne: A+

Kas julged saatusega mängida …

Selles kütkestavas ning kõhedustekitavalt ehedas raamatus on peategelaseks elunautlejast maailmarändur Porzia Amard, kes on jätnud maha oma Prantsuse-Itaalia veini meistritest pere Toskaanas, et õppida ajakirjanikuks Ameerikas, ning asub lõpuks elama Floridas, Pensacolas, kohas mida armastavad orkaanid.
Ning just ühe sellise marulise orkaani järelkajas teebki tema elu järsu müütilise pöörde ning ta lugu algab.
Porzia vanaema surivoodil annab ta vanaema üle talle oma siiani varjusurmas olnud maagilised võimed, ning Porzia alustab unustamatut teekonda eneseleidmiseks. Tema teekond viib teda tuulistelt Toskaana mägedelt ohtlikule Lõuna Austraalia rannikule ning soolastele randadele lääne Floridas. Poirzia jätab seljataha oma tavalise sirgjoonelise elu, kui ta on näinud hingerännaku sessioonil oma hingesugulast ja tundnud sedavõrd tugevat armastust, et see on ka pärast kõiki neid sajandeid tugev.
Porzia elu on läbipõimunud suurepärasest proosast, suu vett jooksma panevatest toidulõhnadest, joovastavatest veinidest ning suurepärastest karakteritest. Ta avastab end maailmast  täis esoteerilisi saladusi. Kui ta kohtub kunagise ralliässa Gabe Milleriga kaotab ta end tulisesse kirge. Kogedes sellist armastust, mida meist vaid vähesed on tundun, rääkimata sellest unistamisestki, tabab Porzia end uskumast, et Gabe ongi tema kadunud hingesugulase taaskehastus. Et asju nende jaoks veelgi segasemaks ajada, tuleb arvestada sellega, et Gabe minevikus on saladusi, mida ta ei saa Porziale avaldada.
See eriline ning suurepärane raamat on vastupandamatu neile kes armastavad armastusromaane, toitu, veine ning müstikat ja maagiat. See raamat laseb teid vabaks maa kütkest, segab piire turvalise ja ebahariliku vahel, armastuse ja hirmu vahel ning meie ja jumalate vahel.
Romance, Food, Wine, Mysticue

Ma alustan selle raamatu arvustust hästi ettevaatlikult, sest kui ma luban end liialt mõelda sellest kõigest, mida ma lugesin, siis ma kardan, et ma ei suuda taas pisaraid tagasi hoida.

See oli taas üks selline raamat mille lõpus tabas mind pohmakas, nagu seda oli ka raamatuga Broken – ma ei suuda kuidagi raamatust välja ja eemale astuda.

Lugu on ju iseenesest lihtne – tüdruk kohtub poisiga, nad armuvad, nad jagavad ühiseid kirgesid toidu, veini ja üksteise vastu. Nad elavad küll maakera erinevatel pooltel (Austraalias ja Floridas) kuid armastus ei tunne ju piire, ei riigipiire ega ka ajalisi piire. Kuid aeg on see mida neil kahel on väga vähe.

On ju tuntud ütlused, et kui armastad, siis lase vabaks ja parem on armastada ja kaotada, kui mitte kunagi armastust tunda, kuid mina ütlen, et kes iganes need ütlused välja mõtles pole ise kunagi kaotuse valu tundnud. Isegi vaatamata sellele, et tegu oli vaid raamatuga ja väljamõeldud looga, oli ta niivõrd hästi kirjutatud, et ta puges sügavale hinge ja selle raamatu lõpp ei möödunud lihtsalt läbi pisarate. Kui tavaliselt selliste raamatute puhul loen ma lõppu läbi pisarate, siis seekord pidin ma raamatu käest panema, esimese peatäie ära nutma, ning alles siis sain jätkata.

Aga mingem kergemate teemade juurde tagasi –toit ja vein. Selles raamatus on fantastilised toidu ja veini kirjeldused. Elavalt tuli silmade ette Austraalia toidusari Minu Köök on Parim, ka seal räägitakse toidust sama nakatavalt. Ja ka veini kirjeldus on tal väga austav ja isu tekitav.

Kogu lugu on läbi põimunud maagiast ja müstikast, kuid mitte sedavõrd, et seda raamatut võiks võtta kui paranormaalset – selle raamatu maagia on igapäevane, naiselik maagia.

Reisimist on raamatus palju ning olustiku kirjeldus on väga osavalt tehtud. Kui meie peategelased on New Orleansis meenusid mulle elavalt Anita Blake raamatud, sama olustik, sama sensuaalsus, samasugune müstilisus.

Raamatu lõpp meenutab mulle Nicholas Sparksi raamatuid, mis ei lõppe pea kunagi täielikult positiivselt, alati on neis õnn läbi pisarate, selline kibemagus HEA lõpp.

Among the Cloud Dwellers peaks olema esimene raamat Entertainment sarja raamatutest. Kui järgmises raamatus Porzia lugu peaks jätkuma, siis ma ilmselt mõtlen pikalt enne kui ma julgen edasi lugeda, sest kuigi ma tahaks väga teada, kuidas lugu edasi läheb, kas ta leiab oma hingesugulase ja kuidas see herr. Wolf selle kõigega seotud on, kuid samas ma ei julge edasi lugeda, sest äkki on veel halbu asju ees ootamas. Aga seda vaatab juba siis kui kunagi see järgmine osa ilmub.

Ja küsimus teile kõigile - Milline muinasjutt oli teie lapsepõlve lemmik muinasjutt?

Aga selle raamatu kohta peab ütlema, et kui teil on vähegi tahtmist lugeda midagi väga hingelist ja kaasahaaravat, ilusat ja masendavat siis olge valmis nutma ja lugege seda raamatut.

pühapäev, 14. juuli 2013

Austenland

Raamat: Austenland by Shannon Hale (2008)
Hinne: A
Lühikokkuvõte: http://www.goodreads.com/book/show/2004362.Austenland
Jane on noor New Yorklane, kes ei suuda kunagi leida seda õiget meest – võib-olla on asi selles, et ta on salajas armunud Hr. Darcy'sse, ja eriti veel BBC telesarja versiooni, kehastatud Colin Flirth'i poolt. Kui ta rikas sugulane jätab talle päranduseks reisi Inglismaale, kohta kus kogunevad Austeni novellidest vaimustunud naised, muutuvad ühtäkki Jane unistused leida seda suurepärast renessansi aegset härrasmeest üsnagi reaalseks. Kas selline täielik sulandumine võlts Austenlandi on piisav selleks, et Jane saaks oma hingest välja juurida see Austeni stiilis armastusromaani kinnisidee, või lõppeb lugu hoopis sellega, et ta leiabki endale päris oma hr. Darcy?
Romance, Comedy

Ka mina, nagu ka iga teine tavaline punavereline naine olen lugenud/näinud Jane Austeni raamatuid ja raamatute põhjal vändatud filme ja seriaale, ning Jane Eyre oli koos BBC sarjaga mu teismelise ea lemmikraamat. Seega kui ma eelmise aasta lõpupoole sain teada, et välja on tulemas film nimega Austenland, tekkis mul huvi lugeda ka raamatut, mille põhjal on film vändatud. Leidsin raamatu, kuid palju teisi raamatuid oli järjekorras ees, ning alles siis kui ma nägin filmi esimest ametliku treilerit, otsisin raamatu uuesti välja ja seekord ei jäänud ta enam järjekorda ootama.

Kui ma raamatuga alustasin, tundus mulle, et tegu on ühe Bridget Jones tüüpi looga, kus peategelasel on raksusi poisssõbra leidmisega ja tema lemmik mees on Colin Flirt hr. Darcy osas :). Noh jah, natuke ju isegi on lugu sama, kuid samas ka hoopis muu. Nimelt on küll Janel probleeme poisssõpradega ja tema lemmik on hr. Darcy .... ma tahtsin öelda, et lugu pole sugugi sama, kuid tegelikult ikka on küll, lihtsalt erinev.

Nimelt, aimab Jane vanatädi Carolyn, mis on Jame probleem ning jätab talle pärandusena kinnimakstud kolmenädalase puhkuse Austenlandis – kohas Inglismaal, kus taaselustatakse/mängitakse Jane Austeni ja Bronte õdede romaane. Enamasti on selle puhkekoha külalisteks rikkad ja igavlevad abielunaised, kes tulevad Austenlandi otsima flirti/armumist ja võib-olla ka väiksest kõrvalehüpet, kuid Jane läheb sinna selleks, et hr. Darcy lõpplikult oma hingest välja saada ja kõik ta luhtunud suhted seljataha jätta. Jane teab, et kõik Austenlandis olevad mehed on näitejad, kes on palgatud mängima härrasmehi, kuid mida Jane ei tea on see, et ka teenindav personal ja aednikud on näiteljad.

Esialgu ei suuda Jane kuidagi harjuda selle rollimänguga, kuid mida aeg edasi, seda enam hakkab ta oma osa nautima ja leidma seda „ise ennast“, kelle ta on kaotanud oma töösse ja luhtunud suhetesse. Loomulikult pole tal ka puudus austajatest, sest selline on ju ettekirjutatud käsikiri, kuid ta ei tea, kes vaid näitleb vastavalt etteantud rollile ja kelle tunded on siirad.

Kui Jane kolm nädalat mööda saavad on aeg tagasi reaalsesse maailma astuda. Kas see kolm nädalat oli Janele piisav aeg, et ta saavutaks selle mida ta soovis? Seda võite ise raamatust juba lugeda! :)

Minu arust oli see üks vägagi tore, naljakas ja mõtlemapanev raamat. Eks meil kõigil on mingid absurdsed unistused, kuid enamasti puudub meil julgus neid unistusi teoks teha. On ju tore kui keegi annab kõrvalt tõuke, et me saaksime teada, kas need meie unistused on ikka tegelikult ka need unistused mille poole tasub püüelda või on need lihtsalt totrad soovunelmad. 

See oli nii huvitav, kuidas Jane tegelaskujusse olid kokku kirjutatud nii Elizabeth Bennet, Emma Woodhouse kui ka Jane Eyre, selline korralik huvitav segu.

Ja kui nüüd rääkida filmist – deem, kui ma nüüd mõtlen selle filmi treileri peale ja loetud raamatule siis on järjekordselt tegu filmiga, mis on tehtud raamatust inspireerituna (paksus Hollywoody kastmes) mitte raamatu põhjal. Umbes nii nagu Bridget Jonesi filme tasub võtta kui raamatute kõrvale kirjutatud novellikesi.

Mis mind paneb itsitama, kui ma mõtlen filmist ja raamatust on üks meespeaosalistest. Raamatus räägib Jane sellest, kuidas talle Austeni raamatutest kõige vähem meeldis Northander Abbey. Kes mängib Northanger Abbey BBC telefilmis meespeaosalist Henry Tinley'd? J.J. Feild. Ja kes mängib Austenlandis meespeaosalist Henry Nobley'd – J.J Feild! :) Bridgit Jones taas kord :):):)

Ühesõnaga, lugege raamatut! Väga hea raamat! Ja kui tuleb film, siis minge ja nautige head komöödiat ja ärge otsige sealt raamatut!



laupäev, 13. juuli 2013

Glittering Promises

Raamat: Glittering Promises (Grand Tour Series #3) by Lisa Tawn Bergren (ilmub 1. oktoober 2013)
Hinne: B
Lühikokkuvõte: http://www.goodreads.com/book/show/13207223-glittering-promises
Ameerika uusim pärianna peab otsustama, kas ta võimalik varandus on seda väärt, et loobuda oma vabadusest ning kõigest sellest, mille poole Jumal teda juhatab. Ning kui ta alles leitud õdesid ja venda tabab õnnetus, muutuvad ta kõhklused veelgi sügavamaks. Mida lähemale nad oma reisil Roomale jõuavad, seda enam on tema kannul ajakirjanikke, kes soovivad kirjutada aastakümnendi suurmnast uudisest - „Vase Cora“, kaltsudest püstirikkaks – ning seega tahavad nad üha enam teada tema pere kohta ning meeste kohta, kes tema ümber tiirlevad. Sellisel segasel ajal kasutab olukorda ära võluv Itaalia krahvinna, kes on otsustanud, et kui Cora ei taha Willile oma kätt lubada, siis võiks ju ta ise ...
Criminal, Romance, Christian, YA

Tänu NetGalley'le sai siis selle triloogia kolmas raamat eriti varakult läbi loetud. Eelmised kaks raamatut – Glamorous Illusions ja Grave Consequences, olid minu jaoks esmane kokkupuude kristliku noorteromaaniga. Ka kolmandas raamatus pole Jumalast puudust, kuid kui see osa raamatust välja jätta, siis on tegemist ühe vägagi huvitava kriminaalse müsteeriumiga, mida on vürtsitatud ilusa armastuslooga. Taas tuleb öelda teistele triloogiate kirjutajatele – kui tahate teada, kuidas kirjutada head triloogia lõppu, võtke õppust näiteks sellest raamatust. Väga hea lõpp.

Pooleli jäi ju teine raamat selle koha pealt, kui Cora on Veneetsias taas ühest jamast pääsenud ja Will on taas tagasi nende reisijuhiks saanud ning Cora isale oma tunded avalikuks teinud. Ka Pierre on endiselt ümber nende lipitsemas ja kuna röövel pääses minema, siis on nad kõik endiselt ohus. Will otsutab reisijad viia eemale tavalisest marsruudist, et tagaajajaid maha raputada ning noortele siiski huvitavat Itaaliat tutvustada.

Samas on Cora isa tema nõudmiste üle järele mõelnud ning kirjutab 51% kaevandusest Cora ja ta vanemate nimele ja ei seo rahakoti raudu enda külge, vaid hakkab hoopis Corale õpetama kaevanduse juhtimist ja kõike sellega seonduvat. Otse loomulikult ei jää tulemata isa tütre vahelised lahkarvamused, kuid ka see seob neid vaid tugevamalt.

Seega siis naudib osa gruppist ilusat Itaaliat, osa näeb vaeva kaevanduse asjadega, ja vahele mahub ka natuke ekskursioone, õhtusööke, arusaamatusi ja Willi ja Cora üksteisest kaugenemist. Põhjus oli ju ette aimatav – Will ei taha olla ülalpeetav mees ja ta ei suuda usaldada Cora tunnete siirust, kuna ta ei suuda ju talle midagi pakkuda (selline ürgmehelik vastu rinda rusikatega tagumine ja möirgamine).

Kuid meie reisijaid tabab üks järjekordne suur õnnetus, mis taas kord kõik nende plaanid peapeale keerab. Järgnevad veel paar väiksemat ebameeldivust ja üks röövimine. Seekord siis saab politsei kätte ka paharid, kes omakorda annavad üles teised paharid, kelle osalust kogus selles kriminaalses müsteeriumis võis aimata kuid üllatusena tuli see ikkagi.

Ja mida ma ütlesin eelmises arvustuses, kes saab olema see õnnelik paar raamatu lõpus? Ja ma ei eksinud, lihtsalt see tee õnneliku lõpuni oli täis usaldamatust, kahtlusti, arusaamatusi ning muid segavaid elemente, kuid lõpp on siiski valges kleidis altari ees. :)

Et siis selline tore armastuslugu koos väikse kriminaalse põnevusega. Hea triloogia, isegi kui kogu see kristlik jutt oli minu jaoks liiast, kuid seda oli täiesti võimalik ignoreerida. Palju tähtsam oli väga oskuslik olustiku kirjeldus, ilus armastuslugu ning hea oli jälgida kuidas karjast hellitatud jõmsikatest said mõistlikud noored inimesed.

kolmapäev, 10. juuli 2013

Pretty Dark Nothing


Raamat: Pretty Dark Nothing (Pretty Dark Nothing #1) by Heather L Reid (2013)
Hinne: F
Lühikokkuvõte: http://www.goodreads.com/book/show/15768498-pretty-dark-nothing
Sellest on möödunud kakskümmend kolm päeva, kui Quinn viimati magas rohkem kui paar minutit korraga. Tema unenägudesse on tunginud deemonid, teda jälitavad päeval deemonid, sosistades talle kõrva tema surmast. Magamatus ning kõikemattev hirm on hävitamas Quinni elu. Energiajoogid ja kofeiini tabletid ei aita teda enam ärkvel püsida. kui Quinn kooli koridoris jalapeal tukkuma jääb, satub Aaron – poiss kellel on amneesia ning erilised võimed – kogemata Quinni õudukatesse. Deemonid teevad kõik, et neid kahte üksteisest eemale hoida. Deemonid ei lase ka Aaronil meenutada ta unustatud mälestusi. Üheskoos suudaksid Quinn ja Aaron allmaailma pimeduse igaveseks minema ajada. Seda muidugi juhul kui deemonid neid enne seda just ei tapa.
Paranormal, YA, Romance,

See raamat on veel sellest ajast, kui na olin just NetGalley liikmeks saanud ja seega krabasin kõiksuguseid võimalikke raamatuid lugemiseks ja tänu sellele sai küsitud nii häid kui ka halbu raamatuid, sest sisukokkuvõte on ju kõigil väga hästi kirjutatud.

Käesolev raamat on üks väga nõrk raamat.

Esialgu, kuna tegemist on tüdrukuga, kes püüab end ärkvel hoida, arvasin ma et äkki on üks põnev paranormaalne õudukas nagu Stephen Kingi Insomnia. Kuid ei, lihtsalt üks tüüpiline teismeliste vingumine, halamine, enese mahategemine, ebakindlus, esimene armumine, esimene pettumine, esimene seks … ma lugesin ja mõtlesin, et jumalale tänatud, olen ma ise juba ammu sellest east väljas, kuid mille kuradi pärast ma pean midagi sellist lugema, ning kus kurat on tegelikult selle raamatu mõte, kas kogu see kiun ja hala ongi selle raamatu sisu ja paranormaalne pool on need kummitavad deemonid?

Raamatu peategelane Quinn meenutab vägagi Glee Quinni ja tema deemonid on kui Henry Fuseli maalilt välja astunud. Pärast seda kui Quinn teatab, et tähtsaim asi tema elus on kisakoor, olin ma juba valmis raamatut täiesti käest panema, kuid jätkasin siiski, lootuses et äkki asi paraneb.

Raamatu lõpu poole arvasin ma, et äkki on tegu umbes nagu Stephen Kingi Carrie looga, kuid ei, ikkagi ei läinud lugu paremaks ning ikkagi ei tulnud välja, mis on selle raamatu mõte.

Ja siis, kui raamatust oli alles jäänud veel vaid 5% ilmus välja surmaingel Azrael ja siis seletati ülikiiresti kes tegelikult on Quinn ja Aaron, ning mis moodi nad omavahel seotud on. Ja siis tõmmatakse Aaronil kõri läbi ja jõgi kannab ta minema ning Quinn hakkab peale peaaegu uppumist taas hingama ja raamat ongi läbi. Kuid kas selliste suurte saladuste paljastamine on piisavalt huvitav, et tahaks ka järgmist raamatut lugeda? Ei, ei mingil juhul, sest isegi kui Quinn on ideaalne segu inglist ning kuradist ja Aaron on tema kaitsja ja Azrael on Quinni looja – see pole piisavalt huvitav, et teada saada kas Aaron tegelikult ka suri ja mis Quinnist edasi saab ja kes saab olema tema järgmine kaitsja.

See oli üks halvasti kirjutatud ning igav raamat. Ma arvasin algul, et äkki on mu negatiivne hinnang seotud sellega, et tegemist on YA raamatuga. Kuid ei, sest on piisavalt palju YA raamatuid, mis on väga hästi kirjutatud ja neid on huvitav lugeda ka täiskasvanuil, kuid see raamat – isegi tiinekad ei viitsiks seda lõputud kiunu lugeda, neil omagi elu piisavalt raske.

pühapäev, 7. juuli 2013

Affliction

Raamat: Affliction (Anita Blake, Vampire Hunter #22) by Laurell K. Hamilton (2013)
Hinne: B
Lühikokkuvõte: http://www.goodreads.com/book/show/15985372-affliction
Mõned zombid äratatakse üles. Teised zombid tuleb tagasi saata. Kui ei usu, küsige Anita Blake käest.
Ennem mõtles Anita zombidest vaid kui ebameeldivatest, mitte kunagi ohtlikest asjadest. Kuid kunagi varem polnud ta ka kuulnud zombidest, kes tekitaksid inimestele kohutavaid piinu, enne kui nad surevad. Kuid ajad on muutunud.
Micah võõrdunud isa on suremas, mädanedes elusast peast haigusest, mida arstid sosistades nimetavad „zombide haiguseks“.
Anita teenib oma elatist zombide pealt – kuid need zombid pole need zombid keda ta väga hästi teab. Need olevused peavad jahti päevasel ajal ja on sama kiired ning tugevad kui vampiirid. Kui nad kedagi hammustavad, siis muutud ohver nende sarnaseks. Ning ring käib muutkui ringiratast ...
Kus on lõpp?
Isegi Anita Blake ei tea seda.
Criminal, Romance, Erotica, Paranormal

Enne kui ma selle raamatu juurde lähen, tuleb mu alustada algusest, kuidas ma kaks aastat tagasi suvel alustasin Anita raamatute lugemist, kuidas ma iga paari teise raamatu järel taas uue Anita raamatu võtsin ja enne ei lõpetanud, kuid kõik 20 raamatut läbi oli ja siis uusi osi ootama jäin.

AnitaBlake, Vampire Hunter sari on üks vägagi huvitav sari, mis on ilmunud alates aastast 1993 (uskumatu, 20 aastat juba) ja läbi kõigi nende aastate pole lugu endiselt igavaks muutunud. Vastupidi, lugu on kasvanud ja muutunud – esialgsest paranormaalsest kriminaalpõneviku sugemetega armastusloost mille põhilisteks lugejateks oleks võinud olla teismelised noored tüdrukud on saanud erootiline paranormaalne kriminaalpõnevik. Nii nagu lugejad on täiskasvanuks saanud ja nende maitse on arenenud on arenenud ka Anita Blake raamatud. Kuni kümnenda raamatuni (Guilty Pleasures, The Laughing Corpse, Circus of the Damned, The lunatic Cafe, Blody Bones, The Killing Dance, Burn Offerings, Blue Moon, Obsidian Butterfly) on lisaks põnevatele mõrvamüsteeriumitele/röövimistele/paranormaalsetele müsteeriumitele taustaks ka traditsiooniline armukolmnurk – Anita, Jean-Claude (vampiir) ja Richard (libahunt). Jah, iga raamat toob ka teisi uusi tegelasi (loe mehi) ja uusi armukadedaid naisi (enamasti Richardi poole pealt), kuid kuni kümnenda raamatuni on armastuslugu siiski vaid nende kolme vahel.

Kuid kümnes raamat Narcissus in Chains (ilmunud aastal 2001) tutvustab Anita sarja lugejaid juba erootikaga ning teiste vägagi tähtsate meestega Anita elus – Micah ja Nathaniel. Sealt edasi (Cerulean Sins, Incubis Dreams, Dance Macabre, The Harlequin, Blood Noir, Skin Trade, Flirt, Bullet, Hit List, Kiss the Dead ja Affliction) on Anita pea igas raamatus vähemalt ühe mehe juurde saanud. Kuid mis pole nende kahekümne kahe raamatu puhul muutunud on see, et alati on põhiteemaks üks huvitav müsteerium, mis vajab lahendamist. Jah, tõsi ta on, et nii mõneski raamatus on Anita pidanud seksima selleks, et „maailma päästa", kuid see pole selline mõttetu leheruumi täitmine nagu mõnes teises kriminaalses/paranormaalses/erootilises sarjas, pr. Hamilton on väga hea põhjuse välja mõelnud, miks on vaja kirjutada uskumatult ebasobivatesse kohtadesse sisse vägagi kuumi erootilisi stseene.

Jah, SBTB arvustajad on seda sarja kõvasti maha teinud viidates just nimelt nendele imelikele ootamatutele seksi stseenidele ning faktile, et pärast aastate pikkust igapäevast seksi meestega, kes iga kord venitavad Anita emakasuudme uskumatul laiaks oma võimsate libaloomade riistadega, on Anita emakasuue endiselt niiiii kitsas ja hoiab niii tihedalt ümber meeste riistade. Kuid mulle see sari ikkagi meeldib, sest ta pole ikka veel igavaks muutunud.

Rääkides Anita meestest, siis Wikipediast leiab info enamuse tema kihlatute, armuksete ja loomade kohta. :) Minu ilmeksimatu lemmik on Nathaniel, kuid ka Nicki ja ta tiigrid on väga nummid.

Lisaks vampiiridele ja libaloomadele on Anita elus ka mõningad inimesed. Edward/Ted on Anita parim ja vanim sõber, kelle kätte ta usaldab rahumeeli oma elu, kuid samas teab ta ka et Edward võib ta iga hetk ta kõhklematult tappa. Inimeste seas Anital armukesi pole, sest üksi tavaline inimene ei suudaks Anita vajadustega sammu pidada.

Nagu juba öeldud sai, siis on Anital palju „abikaasasid/kihlatuid“ ja armukesi. Seda kõike selle pärast, et Anita on tänu Jean-Claudile ka incubus ja vajab eluspüsimiseks seksi, rohket seksi. Kuid see pole selline tavaline manage raamat, kus on üks naine ja palju mehi, kes kõik vaid teda armastavad, oi ei, siin sarjas armastavad need mehed ka üskteist. Siin raamatus saab siis kinnitust see tavaline uskumus, et kui ühe naisega on koos rohkem mehi, siis on need mehed geid. Noh nad pole geid, nad on kõik biseksuaalsed, ka Anita, sest tal on ka üks naine kõigi nende meeste seas. Seega on nendes raamatutes lisaks seksile ka BDSM ja gei/lesbi erootika, kuid enamasti ikkagi Anita meestega.

Minu lemmik fraas sellest sarjast on selline „Maybe they know what I know, that the true way to a man's heart is six inches of metal between his ribs. Sometimes four inches will do the job, but to be really sure, I like to have six.“ Anita sarjas on teisigi pärle, mida tasub lugeda, neid leiate siit.

Lisaks tavalistele raamatutele on Anitast saanud ka koomiksikangelanna. 

Aga nüüd peale seda, kui ma olen juba piisavalt pikalt tutvustanud kogu Anita sarja üldse, räägiks natuke ka sellest raamatust.

Seekord on siis tegemist uutsorti zombide rünnakuga. Need pole päris need lihasööjad zombid keda Anita ise on enda kaitsmiseks üles äratanud ja nii mõnigi neist pole päris zombi vaid on hoopis mädanevad vampiirid, kuid päris mitte need mädanevad vampiirid, kelle pärast Anita peaaegu Nathanieli kaotas. Tegemist on siis millegi uue ning väga ebameeldivaga, sest nende zombide hammustus on kui lihasööja bakter, kuid see bakter ei allu antibiootikumidele, ning üks ohvritest on Micah isa.

Micah pole oma vanematega aastakümneid suhelnud, kuid ta ema helistab Anitale, ning palub teda Micahi tagasi koju tuua, enne kui hilja. Koju minek aga on probleemne, sest Micah ei taha Nathanieli maha jätta ja Anita ei saa reisida teise osariiki niisama ilma ihukaitsjateta ja Micahi vanemad teavad küll seda et Anita on ka Jean-Claudiga koos, kuid nad ei tea seda, et Nathaniel elab koos Anita ja Micahiga. Ühesõnaga üks vägagi suur diplomaatiline ettevõtmine.

Micahi isa on politseinik ja seega võtab neid haiglas vastu suur hulk politseinike, kes ebausaldavad vampiiri pruuti ja iga libaloom on nende arvates ühiskonnale ohtlik koletis. Pealegi on nad veendunud, et Anita on sinna tulnud selleks, et neil varastada nende zombide lugu ja kogu kuulsus loo lahendajana endale saada.

Esimene probleem laheneb libedalt, kui selgub, et ka Micah lahutatud isa ja ema on tegelikult juba aastaid koos Micahi ema uue abikaasaga kolmiku moodustanud. Ja ka teine probleem leiab lahenduse, küll mitte nii meeldiva. Anita siiski kaasatakse zombiprobleemi lahendamisse, sest kohalik paranormaalsete kriminaalasjade lahendaja eksimuse tõttu on linn sattunud veelgi suuremasse ohtu. Taas kord saabub appi ka Edward.

Nagu ikka, peab Anita ka ise vähemalt korra haiglasse sattuma ja peab seksima, et ardeuri isu täita. Kuid seekord ei korja ta üles ühtegi uut meest, kuid see eest saab ta endale uue looma. Kahjuks saavad lisaks pahadel seekord surma ka head, kuid õnneks pole ohvriteks need kõige tähtsamad isendid.

Ning ees on ootamas miski, kus Anital on vaja midagi uut, midagi vana, midagi laenatut ja midagi sinist :) aga seda kõike juba uues raamatus :) sellest tuleb ilmselt üks kuradima verine pulm :D. 

Käesoleva raamatu pärl on selline: „Don't Worry I'm Right Behind You, using you as a meat shield.“

Complete Me

Raamat: Complete Me (Stark Trilogy #3) by J. Kenner (2013)

Hinne: C


Meie ihad on tugevad. Kuid meie saladused on ohtlikud. Ilus, tugev ning nõudlik Damien Stark täidab minus oleva tühimiku, mida mitte ükski teine mees pole kunagi suutnud täita. Tema meeletud ihad viivad mind kaugemale kui õndsus – ning vabastavad kõikehõlmava kire, mis meid mõlemaid endasse tõmbab.

Kuid siiski peidab Damien oma domineerimisvajaduse all minevikus saadud sügavaid hingelisi haavu. Teda kummitavad ta tumeda mineviku saladused ning murtud usaldus. Ta otsib kergendust meie jagatud ekstaaasist ning meie üha eredamalt lõõmavast kirest.

Meievaheline tõmme on ilmeksimatu, meie kirg paratamatu. Kuid isegi Damien ei suuda põgeneda oma varju eest või kaitsta meid mõlemaid ohtude eest, mis meid ees ootavad..

Romance, Erotica



See on siis Stark triloogia viimane raamat. Eelmised raamatud olid Release Me ja Claim me.



Taas kord üks triloogia lõpp mis pole esimest kahte raamatut väärt, mitte et need kaks esimestki teab mist kunstiteosed oleksid olnud, kuid neis kahes oli vähemalt lisaks lõpmatule sub/dom mängudele ka muud lugu lugeda. Kuid selles raamatus on vaid 10% midagi muud peale seksi. Deem see muutus lõpuks juba igavaks. Mul poole midagi erootika raamatute vastu, kui nad on hästi kirjutatud, ning lisaks lõputule panemisele on ka midagi muud lugeda, kuid see raamat ... üks lõpetu salatsemine, lõputu karistaminine (kui ma oleks aru saanud, mille eest, siis oleks äkki huvitavam lugeda olnud, kuid mingi moment tundus mulle juba, et see kirjanik ei tea isegi, milleks see kõik ja Damieni hakkas muutuma juba lihtsalt vägivaldseks domiks ning Nikki seda vägivalda armastavaks subiks :( ), lõputu olukorra ärakasutamise seks, lõputu enesetunde parandamise seks.



Üks moment jäin ma tõsiselt mõtlema, et huvitav mismoodi on kirjanik seda raamatut kirjutanud, et äkki on ta esmalt kirja pannud selle põhiloo – Damien Saksamaal kohtu all, süüdistuste tagasivõtmine, kohtu kätte jõudnud vabastavate materjalide nägemise šokk, tagasi koju lend läbi Londoni, tagasijõudmine Ameerikasse, taas kord Nikki anonüümne ähvardamine, Nikki uus kontor, natuke tööd, paharite leidmine. Nii loo selgroog on paigas, kuid see täidab vaid 20 lehte (max). Nüüd siis lisame asju, mis olid juba ka eelmistes raamatutes – salatsemine, kingitused, teised tegelased, raamatud, filmid, toit, majad. Nii, veel 20 lehte sai juurde, kuid vaja oleks ju ikka üle 300 lehekülje kirjutada. Ok, igasse peatükki seksistseen ja venitagem neid veelgi pikemaks sellega, et Damien hoiab pidevalt Nikkit orgasimi ääre peal ja Nikki jaurab pidevalt sellest, kuidas tal sellist seksi vaja on.



Mis ma öelda oskan – mul on hea meel et see sari läbi on, sest kui siin ka oleks neljas (viies, kuues, seitsmes) raamat juurde tekkinud, siis poleks ma neid enam lugema hakanud.



Mulle meeldivad erootika romaanid, kuid on olemas Erootika romaanid ja on olemas erootika romaanid. Ning see raamat on taas kord näide sellest, et kirjanikud ei suuda ikka iga kord oma raamatuideed kolmeks loetavaks raamatuks venitada.


Lingerie Wars

Raamat: Lingerie Wars by Janet Elizabeth Henderson (2013)

Hinne: C


Inglane Lake Benson laenas oma tiba kerglasele õele kõik oma säästud, et see saaks osta endale poe. See oli üks suur viga. Ta õde loopis tasapisi kogu ta raha tuulde – ning nüüd on tal seda raha tagasi vaja. Lake on aastaid olnud sõjaväe eriüksuslane ning see on talle õpetanud, et kui ta tahab et midagi tehtud saaks, tuleb tal seda ise teha. Seega asub ta kauplust paremaks muutma, et saaks kaupluse maha müüa ning raha tagasi. Ainus probleem on see, et tegemist on pesupoega. Ning Lake teadmised naiste aluspesust piirduvad sellega, et ta teab kuidas kiiresti rinnahoidjaid avada. Et asjad veelgi keerulisemaks ajada, on selles väikses Šoti linnas ka teine pesupood. See pood on edukas, ning selle omanikuks on endine pesumodell. Üks väga ilus endine pesumodell, kes viib Lake mõtted tema eesmärgilt eemale rohkem, kui Lake seda endale tunnistada tahab. Kui Lake tahab oma säästusid tagasi saada, on tal vaid üks võimalus – konkurent hävitada.

Kirsty Campbell on veetnud aastaid oma elu taas üles ehitades peale seda kui ta ärkas Hispaania haiglas, keha kaetud armidega ning ta endine kihlatu kadunud koos ta rahaga. Viimane asi mida ta oma ellu tahab on ennastäis Inglasest sõduripoiss, kes püüab hävitada ka seda viimast, mis tal alles on jäänud. Ta kodulinna elanikud on vägagi valmis talle appi tõttama, et aidata tal sõdida viimase Inglaste sissetungi vastu, kuigi Lake neid üha enam oma seksapiili ja allahinnatud trussikutega enda poole võitmas on. Oma ema ning pensionääridest Knit or Die daamidega, haub Kirsty plaani, kuidas vaid tema pood oleks see, mis Invertarys alles jääks.

See on Šotlaste ja Inglaste vaheline võitlus, millist veel varem nähtud pole. See on Aluspesu Sõda.

Romance, Comedy



See oli üks armas etteaimatav komöödia, mida ma võrdleks selliste traditsiooniliste Hollywoodis tehtud Briti komöödiatega nagu Liigaasta, Blow Dry, The Decoy Bride. Võib-olla natuke rohkem kriminaalsem, natuke rohkem naljakam, natuke rohkem etteaimatav, natuke rohkem vihale ajav, kuid hea lugu ikkagi.