An Echo in the Bone

Raamat: An Echo in the Bone (Outlander #7) by Diana Gabaldon (2009)

Hinne: A

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/6104759-an-echo-in-the-bone

Jamie Fraser, endine Jacobiit ning vastumeelne mässaja, on kindel kolmes asjas, kui jutt on Ameerika mässust: Ameeriklased võidavad, võtjate poolel võitlemine ei garanteeri veel ellu jäämist ja ta on nõus pigem surema, kui et võidelda oma vallaspoja – noore Briti armee leitnandi – vastu sõjaväljal.

Claire Randall teab ka, et Ameeriklased võidavad, kuid ta ei tea mis selle võidu hind saab olema. Kuid see hind ei sisalda kindlasti Jamie elu või tema õnne, kui Claire saab midagi selle heaks ära teha.

Samal ajal, kahekümnenda sajandi suhtelises turvalisuses, on Jamie ja Claire tütar Brianna koos oma abikaasa Roger MacKenziega asunud taas elama nende vanasse Šotimaa kodusse, kus kaks sajandit varem rullus lahti Brianna vanemate draama, millele nad elavad kaasa läbi Claire jäetud kirjade. Need ajahambast puretud lehed paljastavad Claire armastuse sõjaarmidega Jamie Fraseri vastu, nende lahkumise Põhja Carolinast, merereisil kohtumise kaaperdajatega ning ookeani lahingutega – nendest kirjadest otsivad Brianna ja Roger vastuseit mitte ainult Claire ja Jamie saatusele vaid ka nende endi saatusele. Nad otsivad vastuseid, kuna MacKenzie perekonna tulevik Šotimaal on salapärane ning paratamatult seotud väga tihedalt elude ning surmadega sõjast räsitud koloniaalse Ameerikaga.

Romance, Time-travel,

See on siis seitsmes raamat Outlanderi sarjas. Outlander(Cross Stich), Dragonfly in Amber, Voyager, Drums of Autumn, The Fiery Cross, A Breath of Snowand Ashes, on eelnevad kuus lugu ja sellel suvel on ilmumas kaheksas Written in my own Heart’s Blood. Lisaks Outlanderi põhi sarjale jookseb selle kõrval ka Lord John Greysari, mida on kasulik lugeda – Lord John and Private Matter, Lord John and the Brotherhood of the Blade ja The Scottish Prisoner – sest need lood põimuvad piisavalt üksteisega, et selguse mõttes on hea John Grey lugusid teada (mina pole neid veel lugenud, kuid paar kuud on veel aega enne uue raamatu ilmumist, eks tuleb iga kuu üks Grey raamat ette võtta). Kuid see selleks.

Mida siis öelda selle, käesoleva raamatu kohta. Õnneks polnud ta nii pikk kui enamus eelmistest raamatutest – kõigest 848 lk seekord :), kuid ta poleks ka saanud kuidagi lühem olla.

Kui esimene raamat – Outlander – oli puhtalt Claire poolt jutustatud raamat, siis teine raamat – Dragonfly in Amer – oli juba Claire, Jaimie ja Brianna raamat, kolm lugu kõrvuti jooksmas. See raamat aga on lisaks Claire ja Jaimie, Brianna ja Rogeri loole veel ka Iani ja Williami ja Johni lugu – nii palju erinevaid lugusid jookseb kõrvuti, lisaks veel eri kontinentidel ja erinevatel ajastutel.

Claire ja Jaimie sätivad end teele Šotimaale, et sealt ära tuua Jaimie trükipress, kuid otse loomulikult ei saa nad ju esimese laevaga kuigi kaugele ja tagasi mandrile jõudes satuvad nad siiski vastu tahtmist sõjakeerisesse, kus nad mõlemad on taas kord sunnitud surmaga silmitsi seisma, kuid siiski pole see veel nende kord. Lõpuks jõuavad nad ka Šotimaale, koos heade ja kurbade uudistega ning peavad ka kuulma nii häid kui halbu uudiseid. Kuid Šotimaale ei jää nad kauaks, Claire kiirustab tagasi Ameerikasse Ferguse pere juurde ja Jaimie teeb väikse kõrvalepõike Prantsusmaale.

Brianna ja Roger on õnnelikult tagasi Šotimaale jõudnud, lapsed on terved ja Lallybroch on taas töötav farm, Brianna asub tööle hüdroelektrijaama ülevaatajana ning Roger püüab leida oma kohta kirikus ja kogukonnas. Ükshaaval loevad nad Claire ja Jaimie saadetud kirju, püüdes võimalikult kaugemasse tulevikku lükata viimase kirja lugemist. Kuid nemad pole ainukesed, kes on tulevikku tulnud ja ka mitte ainukesed, kes on kirjade sisust huvitatud.

Ian on leppinud sellega, et ta on oma indiaani naise Emily igaveseks kaotanud ja et tal tuleb uut naist mujalt otsida. Kuid saatus ei jäta teda siiski ilma lootuseta õnnelikust pereelust ja tervetest järglastest. Teel Šotimaale koos Jaimie ja Clairega tuleb tal soost päästa üks eksinud Inglise sõdur ning Ameerikasse jätta koer Rollo, kuid pärast seda kui ta on taas näinud oma vanemaid ja isaga hüvasti jätnud, kiirustab ta tagasi Ameerikasse, kuna ta südames on tekkinud armastus ühe Kveekerist arsti õe vastu.

William asub oma esimesse päris sõtta, esialgu küll spioonina, kuid siis ka tegevsõdurina. Teel ühele oma ülesannetest eksib ta soos ning äiksetormi käigus saab tugevalt vigastada, ning kui teda poleks soost päästnud üks imelik indiaanlane koos oma koeraga, kes ta Kveekerite külla arsti hoole alla viib, olekski sõda sellega tema jaoks lõppenud. Kuid ta paraneb ja teda ootavad ees veel korduvad lahingud, teda ravinud arsti vabastamine ning uudised, mis keeravad kogu ta siiani teatud elu pea peale.

John kohtub taas oma poolvennaga, ning need uudised, mis ta poolvend talle paljastab on piisavalt uskumatud, et ta asub uurima, kas sel kõigel võib ka tõepõhi all olla. Kuid enne veel tuleb tal minna Ameerikasse, kus ta vennapoeg on haavata saanud ning vangistatud. Temaga tuleb ka kaasa ta vennatütar Dorothea, kes olla Williamisse armunud. Kohale jõudes loodab ta, et Claire saab ta vennapoega aidata, kuid Claire on koos Jaimiega Šotimaale läinud. Kuud mööduvad, ning siis kuuleb ta ühest lootustandvast noorest arstist, kveekerist, kes oleks ta vennapojale viimane lootus. Juhuste kokkulangevuste tõttu jõuab ka Claire Ameerikasse tagasi, ning ka tema saab siiski Johni vennapoega aidata. Kuid siis jõuavad nendeni uudised, mis löövad nii Clairel kui Johnil jalad alt ning edasi suudavad nad minna vaid üksteist aidates.

Nagu näha on neil kõigil üksteisega mingi hetk lühiajalised kokkupuuted, siis jälle eraldi minekud ja lõpuks peaaegu täielik kokkusaamine, kuid enne veel lõppeb raamat, jättes palju küsimusi õhku rippuma. Nii Dianalik, ta paneb alati sündmustesse huvitavaid, kuid poolikuid infokilde sisse, millest saab lõplikult teada alles kas järgmises või ülejärgmises raamatus. Kuid selles raamatus jäävad lõpetamata nii tähtsad küsimused:

Kas … ja … jõudsid õnnelikult kohale?

Kas … läks ka jälle …?

Kas … läheb koos … neile järele?

Kes kirjutas selle viimase kirja, kas see võis olla …?

Kas … on … esivanem?

Kas … ja … saavad õnnelikuks?

Mis saab … nüüd kui ta teab, et  … on tema …?

Kas … ja … abielu on nüüd kehtetu või tuleb seda … huvides seaduslikuks pidada?

Palju palju küsimusi ja punktiiri kasutasin ma selle pärast, et kui ma sinna õiged nimed sisestaks poleks teil ju enam huvitav lugeda :). Mul on südamest hea meel, et ma ei avastanud neid raamatuid siis kui nad esialgu ilmusid, ja ei lugenud seda raamatut aastal 2009, ega ka eelmine aasta kohe kui ma olin eelmise raamatu A Breath od Snow and Ashes lõpetasin, sest muidu oleks mul väga pikka aega vaja oodata, et kõigile neile küsimustele vastust saada, kuid nüüd on oodata vaja vaid suveni.

Diana Gabaldon, tema tütar Jenny ning
Sam 'Jamie' Heughan

Ma tõesti loodan, et mõni Eesti kirjastus võtaks kätte ja tõlgiks need raamatud ära, kuid mitte nii nagu teised raamatud tänapäeval tõlgitakse – kiiresti ja korraliku toimetamiseta – sest see on väga hea sari, vaatamata sellele, et enamus raamatutest on pea või üle tuhande lehekülje. Pealegi jõuab sellel suvel ka esimese raamatu järgi vändatud sari teleekraanidele.

Väikse lisamärkusena ütlen ka, et ka selles raamatu, nagu oli ka James Longi raamatus The Lives She left Behind, oli mainitud Eestlaste odavat tööjõudu – seekord siis eelmisel sajandil Šoti kalalaevadel.

Aga üldkokkuvõttes, oli tegu ühe väga, väga hea raamatuga, milles oli armastust, ajalugu, surma, sõda, perekonda, usaldust, austust, armastust, reetmist ja ennekõike ikkagi armasust. 

  Kuidas said need raamatud 26 aastat tagasi alguse, saate lugeda siit.