The Princess Bride

Raamat: The Princess Bride by William Goldman (1973)

Hinne: A

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/313378.The_Princess_Bride

Ükskord ammusel ajal loodi lugu, mis oli sedavõrd täis seiklusi ja tõelist armastust, et sellest sai hetkega klassika, ning ta on võitnud miljoneid südameid. Milline lugeja suudaks vastu panna või unustada selliseid värvikirevaid tegelasi:

Wesley, kena sulane, kes riskib oma eluga ma palju, palju muuga oma armastatud naise nimel; Inigo, Hispaania mõõgavõitleja, kes elab vaid selleks, et oma isa eest kätte maksta; Fezzik, Türklane, kõige õrnem hiiglane kes eales on paljaste kätega puu maa seest välja tõmmanud; Vizzini, õel Sicilialne, kelle terav mõistus on ta oma hukatus; prints Humberdick, õel Guilderi valitseja, kes ihaldab ühtviisi nii sõda kui ka imekaunist Buttercupi; krahv Rugen, õelaim neist kõigist, kes naudib teiste piinavat valu; Võlu Max, kuninga endine võlur, kes suudab surnuid ellu äratada (peaaegu); Kohutav Piraat Roberts, kurikuulus mitme mere röövel ning hävitaja; ning loomulikult Buttercup, pürintsess pruut, kõige täiuslikum, ilusaim naine, kes iial maailmas on elanud.

S.Motrgensterni aegumatu lugu – avastatud ning suurepäraselt lugejate jaoks lühendatud William Guldmani poolt – ässitab ühe riigi teise vastu, hea kurja vastu, armastuse vihkamise vastu. Hullumeelsuse kaljudest läbi Tule Soo ning alla Surma Loomaaiani, see uskumatu retk ning suurepärane lugu on täis imelikke kohutavaid ning õru elukaid ning meeldejäävaid üllatusi mis on nii kohutavad kui ka ülendavad.

Fairytale, Fiction, Romance, Humor

 

Nii, pärast Cary Elwese raamatu lugemist tuli lõpuks ometi ka originaal läbi lugeda.

Esialgu polnud ma päris kindel, et mulle ikka õige raamat kätte on sattunud, sest raamat algab sellest, kuidas noor William ei olnud kunagi suur õppimise huviline ja viimane asi mida ta teha tahtis oli raamatuid lugeda, ta mängis pigem mänge ning tegi sporti.

Kuid siis ükskord, kui ta oli haige, luges ta ise talle raamatut, mis oli nii põnev ja kaasahaarav, et temast sai lugemisehoolik ning sealt edasi ka juba kirjanik.

Kuid aastaid hiljem, kui ta poeg saab kümme kingib ta poisile S.Morgensterni raamatu Printsess Pruut – õigemini ta helistab läbi kõik New Yorgi raamatupoed, olles ise Los Angeleses, ning saadab oma pojale kingituseks need raamatud (ta peab ostma nii originaali kui ka ingliskeelse tõlke, või ei saa ta ühtegi raamatut) ja võtab oma abikaasalt lubaduse, et poiss loeb raamatud läbi enne kui ta tagasi koju tuleb. Kuu hiljem kui ta tagasi on selgub aga, et poiss pole kaugemale jõudnud kui teise peatükki algus. Ta ei suuda seda uskuda, nii hea raamat ja tema pojale see ei meeldinud. Võtab siis ise meenutuseks raamatu kätte – ja siis selgub, et kuna ta ise pole seda raamatut kunagi lugenud, ta isa luges talle seda alati ette, siis ta ei teagi mismoodi tegelikult see lugu käib, ta isa on talle pikast ja lohisevast ja liigselt üksikasjalikust raamatust väga kaasahaarava kokkuvõtte teinud. Seega võtab ta isegi käsile raamatu ümberkirjutamise nii nagu tema isa talle seda luges.

 

Seega algabki kaasahaarav lugu mõõgavõitlusest, maadlusest, piinamisest, mürgist, tõelisest armastusest, vihkamisest, kättemaksust, hiiglastest, küttidest, halbadest meestest, headest meestest, ilusatest naistest, madudest, ämblikest, igasugustest imelikest elukatest, valust, surmast, julgetest meestest, argadest meestest, tugevatest meestest, tagaajamisest, pääsemisest, valedest, tõest, kirest ning imedest.

Kui te olete filmi näinud, siis on põhilugu teada ja klassikalised ütlused tuttavad, kuid lisaks sellele on raamatus veel palju rohkem ning naljad on palju peenemad.

Üks igati hea ja kaasakiskuv lugemine.