Mad for the Plaid

Raamat: Mad for the Plaid (The Oxenburg Prince #3) by Karen Hawkins (2016)

Hinne: B

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/27409186-mad-for-the-plaid

Prints Nikolai Romanovin on surmani väsinud Londoni kõrgseltskonnast. Kui ta peab rääkima veel meeldivalt tühjast tähjast või tantsima veel ühe sõnaahtra neitsiga, võib ta lihtsalt mine ma joosta. Seega kui ta saab sõna, et ta kallis vanaema on hätta sattunud, on ta vägagi valmis tormama lumiste mäetippudega Šotimaale, kus ta vanaema külas on olnud. Saabudes salaja, saab ta teada, et ta vanaema on kadunud ja ta paneb kiiresti paika plaani, kuidas ta vahetab oma ihukaitsjaga identiteedid ja seega saab ta vabalt ringi liikuda ilma et temaga kaasneks kõik see paraad mis tavaliselt kaasneb kroonprintsi saabumisega. Ta naudib vabadust, mis kaasneb tiitlite puudumisega, kuni ta kohtab seda tüdrukut …

Kui Alisa viis vanemat õde on kõik nautinud oma hooaega ning on abiellunud kõrgseltskonna meestega ning neil on ka juba lapsed, on pere noorimana jäetud Alisa nende harva kodus oleva isa ja teravamõistusega vanaema kasvatada pärast seda, kui nende ema lapsevoodil suri. Nüüd on Alisa kakskümmend üheksa, ta hooldab üksi vanaema eest, on nende perekonna lossi valitseja ning ta on leppinud sellega, et ka kogu ülejäänud eluks jääb ta lossi ning naudib seda, mida lossil talle pakkuda on – veeta aega oma vanaemaga, paljude raamatutega, metsikute ratsutamistega nõmmedel ning mõne üksiku balliga kohalikes linnakestes. Lühidalt nauditav ning rahulik elu … kuid kui ta kohtub selle salaliku, kena ning vägagi ülbe ning enesekindla mehega, on tema kindel eesmärk selle mehe saladustele jälile saada, üks kõik mis hinnaga.

Romance, History

Taas kord üks raamat mille kirjastuse poolne tutvustav tekst pole väga sarnane raamatu sisuga, aga see selleks, sest raamat ise oli vägagi meelelahutuslik ning põnev.

Kui Niki vanaema läheb külla oma tuttavale Šotimaale, peab ta vahetama mitmeid kirju vastuvõtja lapselapsega, sest ta vanaema nõuab, et tema „kohvrike“ talle kohe kiiresti järgi saadetakse. Kui „kohvrike“ lõpuks saadetud saab, tuleb aga kiri, mis sunnib Niki kiiresti ja salaja Londonist lahkuma ning Šotimaale sõitma vaatamata sellele, et ta ootab tähtsa külalise saabumist ja tal pole aega oma kadunud vanaema otsida.

Alisa on jäänud lossivalitsejaks, kui ta õed on abiellunud ja isa linna kergemat elu elama läinud. Talle meeldib see mida ta teeb ja ta on uhke selle üle, kuidas ta oma ülesannetega hakkama saab ja ta on leppinud sellega, et tema ei abiellu kunagi, sest ta pole nii kena kui tema õed ja tal on targematki teha, kui meest otsida.

Kui tema vanaema tüütu külaline ühel hommikul koos nende naabriga kaduma lähevad ning hiljem selgub, et kõige eelduste kohaselt on nad röövitud, tuleb tal kiiresti tegutsema hakata, et leida röövitud ning klannisõda ära hoida. Kui saabuvad ka külalise lapselapse ihukaitsjad, et abistada teda nende otsingul, on ta mured mitmekordsed, sest ära tuleb hoida ka rahvusvaheline skandaal. Kuid nende meestega on kaasas üks imelik teener, kes ei käitu nagu teener, ning kui Alisa nende juttu pealt kuuleb (ta küll ei saa aru keelest, kuid ta taipab nende kehakeelt) mõistab ta, et see polegi teener, vaid teenri riietes prints.

Vastu Alisa tahtmist nõustub ta hommikul varakult koos printsiga röövituid otsima minema, kuid et neid maha jätta, lahkuvad nad hoopis tunde varem, kuid ka Nikil on juba oma plaan, vaatamata Alisaga kokkulepitule ning seega lahkuvad nad tegelikult lossist üheaegselt, lihtsalt ühed käivad vaikselt teiste taga.

Õhtuks on kogu kamp siiski koos ja edasi minnakse juba ühisel jõul, kuid mida kaugemale nad jõuavad – lunaraha üleandmise kohani on nädala aja tee – seda enam hakkab teel toimuma imelikke asju. Küll jälitavad neid maanteröövlid, küll tulistatakse neid salaja, küll satuvad nad lumetormi, äiksevihma kätte ning ohtlikul metsarajal kaotab Niki hobune jalgealuse. Kuid kõigele vaatamata jõuavad nad lõpuks sihtkohani.

Kogu selle koosveedetud aja jooksul jõuavad Alisa ja Nik üksteise peale uriseda, üksteise eest õrnalt hoolitseda ning koos sõjaplaane pidada, kuid endiselt üksteist vihata ning samas ka üha sügavamalt armuda. Lugejale pakutakse kogu selle tee jooksul mitut võimalust, mis/kes selle röövimise taga tegelikult on, kuid ma ei tea kuidas teistega, kuid minule tuli lõpplahendus üsnagi ootamatult.

Kui vanaema on kätte saadud ja pahalane raudu pandud, siis on aeg Alisal ja Nikil hüvasti jätta, sest Alisa oma lossist lahkuda ei taha ja Nik peab kroonprintsina leidma endale sobiliku abikaasa. Vanaema kirub küll noorte lollust, kuid ta annab neile aega oma veast arusaamiseks, ning kui nad ei saa, siis vanaema lihtsalt sunnib neid oma viga märkama.

Huvitav ja lõbus lugemine. Tõsiselt, mina suutsin välja mõelda vähemalt neli versiooni, kes röövis ja miks ning kuidas lugu lõppeda võiks. Selline lugemine on huvitav, sest kuigi loo algusest peale on ju teada, et peategelased lõpetavad abieluga ja lastega, on kõige huvitavam osa nende tee selle tulemuseni ja siin raamatus oli see tee põnev ja meelelahutuslik.