Zero-G

Raamat:  Zero-G (Zero-G #1) by William Shatner, Jeff Rovin (2016)

Hinne: B

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/25814247-zero-g

Aastal 2050. saadab USA valitsus FBI valvama nende kosmosekeskust, Empyrean. Zero-G üksuse juhiks on endine hävituslendur ja FBI väliagent Samuel Lord, ning nende ülesandeks on uurida terrorismi, tavakuritegusid, korruptsiooni ning spionaaži väljaspool maa atmosfääri, ning hoida silm peal ka rivaalitsevatel Hiina ning Vene kosmosekeskustel.

Zero-G tiimi esimestel kosmose päevadel, ilmub Empyreani pardale salapärane ning kaunis teadlane, dr. May, kes väidab, et tema kuul asuvast laborist on varastatud tähtis uurimustöö. Tema ilmumine on katlustäratavalt sünkroonis kohutava hiidlainega maal, mis hävitab pool Jaapani rannikust ning dr. May ebaharilik käitumine paneb direktor Lordi  arvama, et dr. May võib teada rohkem kui ta mõista annab. Ning samal ajal on Hiina keskus imelikult vaikseks jäänud.

Selles kaasakiskuvas, William Shatneri kirjutatud kosmose seikluses, peab direktor Lord leidma ühenduse erinevate punktide vahel, et leida süüdlane, kes põhjustas tsunami ning ka muud sellele järgnenud katastroofid, ning kuidas dr. May ning Hiinlased selle kõigega seotud on.

Fiction, Suspense, Action, Romance

Et siis mitte väga kauges tulevikus, kõigest 35 aasta pärast. Seega selles mitte nii kauges tulevikus polegi tegelikult väga palju muutunud. Endiselt juhivad maailma kolm suurriiki – USA, Venemaa ja Hiina. Kuhugi pole ka kadunud Lähis-Ida riigid, nad on nüüd lihtsalt uue koondnime all. Tehnika on muidugi edasi läinud seitsmepenikoorma sammudega ja inimesed kasutavad üksteisega suhtlemiseks ning webis surfamiseks mingit ajuga ühendatud vidinat, mis laseb meil näha sõnumeid, kirju, filme, jne otse silmade ees, mille mõjul on inimesed hakanud üha enam kõõritama. Samuti on „sündinud“ uued sordid inimesi. Panseksuaalsed, kes on umbes nagu kujumuutjad, kes saavad hetke jooksul vahetada oma sugu mehest naiseks või vastupidi. Ja siis on veel n.n. „Teekotid“ koondnimega CHAI, kes meie mõistes on nagu Robocopid – inimesed, kelle orgaanilised osad on suuremalt jaolt mehaaniliste vastu välja vahetatud, kuid ümbris on neil endiselt endist jäljendav, seega nad näevad välja nagu inimesed ikka, lihtsalt nende sisemus võib olla täielikult tehis ja nahk võib olla tehis ja silmad … saate aru küll.

Vot siis selles mitte väga kauges tulevikus keerleb ümber maa kolm suurt kosmosekeskust- üks Ameeriklaste, üks Venelaste ja üks Hiinlase. Ameeriklaste oma on just ametlikult avatud ja seal käib avamispidu, mis on üles toonud ka palju tähtsaid ninasid, kes on kaasa võtnud makstud kenad kaaslased.

Samal ajal tabab maad aga katastroof – Jaapani rannikul kerkib üles veesein ja pühib rannikust osa puhtaks, enne kui ta taas alla langeb ning ülejäänud ookeaniga ühineb. Kõik saavad aru, et see pole looduskatastroof, vaid siin peavad mängus olema inimkäed, kuid keegi ei taha süüd enda peale võtta.

Ameeriklasete kosmosekeskuse üks juhtidest, direktor Lord (kes muuseas on üle kaheksakümne aasta vana), saab oma ülemuselt teate, et Kuu baasist on maale põgenenud üks sealsetest teadlastest ja otsib varjupaika, mida talle pakuti kosmosekeskuses, ning lisaks teadlase valvamisele, on Lordi ülesanne ka välja uurida, kuidas teadlane võiks seotud olla juhtunud katastroofiga.

Kui dr. May keskusesse jõudma hakkab, kohtub ta kõigepealt Teekotiga ja siis alles Lordiga, kuid oma probleemist räägib ta ikkagi Lordile ja üheskoos jõuavad nad Kuule ja Kuult tagasi ning samal ajal hävitatakse maal osa Rocky Mountain mäestikust ning osa kuust ja …

Kõik siin raamatus toimub täpselt nii nagu ühes põnevad ulme märulifilmis ikka toimuma peab. On pahad ja on head, on kangelased ja tossikesed ja taibud ja kenad neiud ja põnevust jätkub igaks sekundiks. Ma polegi varem ulmemärulit lugenud, vaadanud olen ma neid küll ja küll, kuid lugeda on neid ka sama hea. Huvitav kogemus ja põnev lugu.