Fear of Flying (Lennuhirm)

Raamat:  Fear of Flying by Erica Jong (1973)

Hinne: B

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/9654.Fear_of_Flying

Psühhoanalüütiku abikaasa, kes tunneb väsimust oma elust ja abielust, võtab ette metsiku, elu muutva afääri.

Pärast viie aastast abielu, on Isadora Wing küsimuse ees, kas nad jätkavad oma kooseluga või lahutavad? Ta läheb koos abikaasaga Viini konverentsile, mille järel jätab ta mehe Viini ning asub reisile mööda Euroopat, et leida see mees, kes suudaks ta piisamatu kire lõkkele lüüa. Kuid oma reisil saab ta aru, et vabadus ning õnn ei tähenda alati ühte ja sama.

Romance, Drama, Humor

See on üks selline raamat, mille sisututvustus annab raamatu sisust hoopis teise mulje, kui raamatu sisu tegelikult on. Kui siia juurde panna ka veel eestikeelse versiooni kaas, siis ma pean tunnistama, et ma poleks seda raamatut iial lugenud, sest eestikeelse versiooni kaas on ikka tõsiselt jube. Tõsi, ta on, et meie kaas on samas võtmes kui kõik teised selle raamatu versioonid – lukk ja suur tagumik või rinnad – kuid eestikeelne kaas on siiski neist kõigist kõige kohutavam. Niipalju siis sellest „Hinda raamatut sisu mitte kaane järgi“ teemast :).

Aga raamat siis. Ilmunud ammu, kuid nagu ka tutvustuses on öeldud, on teema endiselt ajakohane ja arusaadav enamusele naistest. Tänapäeval võin ma öelda, et seda võiks iseloomustada umbes nii – võtke Jenny Lawsoni Hullul tõnnelik ja Sex ja City seriaal ja saategi selle raamatu. See on ühe naise pooleldi biograafiline lugu. Mitte lihtsalt naise, vaid New Yorgi juudi lugu, kelle perekond ja abikaasad on kaasa aidanud tema kujunemiseks selleks, kes ta on.

Isadora pere on kiiksuga – isa ärimees, ema kunstnik, nad elavad koos vanavanematega korteris, millel on oma väikesed head kuid enamus on vead. Tal on kolm õde, kõik nad on abielus, mõni õnnelikumalt kui teine ja nad kõik on jõudsalt paljunenud. Isadora on ainus, kes on olnud kord abielus, saatnud oma mehe hullumajja, pidanud hulga imelike armukesi, kuni ta leidis oma praeguse abikaasa Benneti, kellega ta elanud aastaid Saksamaal ja nüüd on nad siis teel Viini, psühhiaatrite konverentsile.

Viinis kohtub ta Adrianiga, psühhiaatriga kes Isadorale hullult meeldib, kes äratab temas juba pikka aega vaiki olnud iha. Bennet saab aru, et ta naine on armunud Adriani ja seega püüab ta teha kõik, et tema tähelepanu kõrvale pöörata, kuid see ei toimi. Kogu konverentsi ajal leiavad Isadora ja Adrian võimalusi koos olla, isegi Bennet ühineb korraks nendega, kuid lõpuks otsustab Isadora ikkagi, et ta võtab vastu Adriani pakkumise, minna temaga mööda Euroopat sõitma, mõtlemata, mis neid homme ootab.

Lisaks sellele väiksele seiklusele on pikalt juttu ka Isadora perest, tema esimesest armastusest, tema hirmudest, tema esimesest abikaasast, tema abielust Bennetiga. Tegelikult ongi suurem osa raamatust juttu juudi perekonnast, juutide kaasasündinud süütundest, juutide hirmudest, Isadora hirmudest, Isadora emast, isast, õdedest, tema lapsepõlvest, noorukiajast, tema ootustest ja lootustest. Kõigest räägitakse otse, osalt läbi huumori, osalt läbi masenduse ja hirmude. Aegajalt võib mõni asi tunduda arusaamatu, kuid siis tuleb vaid meelde tuletada, kuna see kõik toimub ja siis jookseb kõik taas paika.

Osalt meenutab see raamat ka Olemise talumatut kergust, sest ka siin on raske armastuslugu segatud huvitavate peatükkidega elufilosoofiast.

Väga põnev ja huvitav lugemine, kuid lõpp oli nii järsk ning mitte midagi ütlev, aga tekitab soovi võtta kätte tema järgmine raamat How to Sace Your Own Life.