Duke with Benefits

Raamat: Duke with Benefits (Studies in Scandal #2) by Manda Collins (2017)

Hinne: D

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/31450830-duke-with-benefits

Leedi+Hertsog=Tõeline armastus?

Leedi Daphne Forsyth on andekas matemaatik, kelle kireks on mõistatused. Kui ta saab teada, et selles raamatukogus, mis talle pärandati, on peidus legendaarne Cameroni šiffer – salajane sõnum, mille lahendamisel saab lahendaja väga rikkaks – siis asub Daphne seda kohe uurima. Kahjuks segab tema otsinguid pidevalt üks suurepärane eesolevus, kelle olemasoluga ta pole arvestanud … ega suuda ka talle vastu panna.

Dalton Beauchamp, Maitlandi Hertsog, tahab teada, miks Daphne veedab nii palju aega tema tädi raamaturiiulites sobrades. Veelgi suuremat huvi tekitab temas Daphne julge ning kalkuleeritud käitumine: neiu ei vabanda oma salajase käitumise pärast … ning nende vahel on lõkkele löönud vastastikune tõmme. Kuid kuidas nad suudavad keskenduda selle keerulise mõistatuse lahendamisele, kui valemisse on liidetud ka tõeline armastus?

Romance,

Sarja esimese raamatu lugesin ma läbi, kuna ma olin teise raamatu küsinud NetGalleyst ja need sarjad on alati sellised, et neid üksinda lugeda ei saa, kui juba, siis tuleb alustada algusest.

Kahjuks ei olnud ka see lugu sugugi parem kui esimene osa. Seekord ei olnud küll ajaliinis metsa pandud, kuid siin oli muid äärmiselt ärritavaid asju. Kui te olete lugenud Diana Gabaldoni raamatuid, siis naerate ka ilmselt teie suure häälega kui te loete, et Beauchampi mõisasse on peidetud Cameroni kulla šiffer (kas neile pole siis keegi öelnud, et Cameronid jagasid kulla omavahel ära ja viisid osa Ameerikasse, mitte ei peitnud kuhugi rannikule … :)).

Kui Ivy oli neist neljast pärijannast, see kes oli polüglott, eriti just klassikaliste keelte peale, siis Daphne on lapsesuuga matemaatika geenius, kelle nõrkuseks on šifrid ja mõistatused ja ta ütleb välja kõik mis pähe tuleb, sest teda pole õpetatud daamilikult käituma. Juba eelmises raamatus käis Dalton ta kannul kui armunud kutsikas, kuid kui siis Daphne tegi talle „siivutu“ ettepaneku, kuna tema ei plaani kunagi abielluda, end mõne mehe mõju alla lasta, siis oli Dalton see, kes neiust eemale hakkas hoidma. Kuid armastus ei küsi ja armastus ei väsi, ning kui kirjanik laseb veel ka tädil haua (kardina) tagant kosjasobitaja niite tõmmata, siis jääb loomulikult ka seekordne paar vihma kätte ja kõrtsist saavad nad vaid ühe toa ja mida siis ühe toa ja märgade riietega ikka teha. Ja kui ka pruut peaks algul vastu plõksima, siis saab peigmees alati „sa võid ju vabalt nüüd juba mu last kanda“ kaardi lauale lüüa, neiu isale vassida, et nad on kihlatud ja kunagisele koolikaaslasele teatada, et nad on suisa abielus ja ongi kõik valikuvõimalused neiult võetud.

Seekord on siis lugu põhimõtteliselt aardejaht, kus ülimalt salajase šifri olemasolu teavad ka üllatavalt just need inimesed, keda Daphne mingil juhul näha ei tahaks, ning esimese vihjena leitud äärmiselt salajasest kambrist leitakse loomulikult surnukeha, ning ka teised vihjed saadavad neid mööda maad tuult taga ajama. Kuid kogu see salaja-makulaja tegutsemine viib ju me armastajapaari üha lähemale ja lõpuks peab ju keegi neist olema ka esmalt surmasuus, et nad lõpuks mõistaks, kui tähtsad nad üksteisele on.

Samas kui toodi taas päevakorda eelmise raamatu pahar, siis oli sujuvalt ära unustatud tema seotus neidude heategija Leedi Celestega. Ning taas kord on nii paharite kui ka peategelaste käsutuses tänapäevased liiklusvahendid, sest kuidas muidu mõned liiguvad kui teod, samas kui teised läbivad samu vahemaid ülikiirusel.

Vahet ei ole, kas õekesed Sophia ja Gemma Hastingsid(üks on kunstnik ja teine paleontoloog (naissoost Ross)) leiavad oma õnne külakese uue kirikuisa ja tema nõbuga, mina seda sarja enam edasi ei loe, sest kui raamatud peaks ka olema tarkadest ja haritud naistest, siis mina tunnen neid raamatuid lugedes, kuidas minu kui lugeja intelligentsi solvatakse, sest see kõik on nii jabur ja ajuvaba.