Artemiz's 2017 book montage

Uju koos uppujatega
Eighty Days Yellow
Eighty Days Blue
Eighty Days Red
Waking Gods
A History of Courtship: 800 Years of Seduction
The Ladies of the House
Eikusagi
The Gods of Mars
Quests of the Kings
The Untold Tale
The Forgotten Tale
Big Little Lies
S is for Stranger
Minu geniaalne sõbranna
Sel pikal ajal. Ümber jutustatud
Olemise talumatu kergus
The Book Lovers' Appreciation Society
The Six Train to Wisconsin
Highway Thirteen to Manhattan


Artemiz's favorite books »

esmaspäev, 6. november 2017

Stillhouse Lake



Raamat: Stillhouse Lake (Stillhouse Lake #1) by Rachel Caine (2017)
Hinne: A
Gina Royal on täiesti keskpärane – tagasihoidlik Kesk-Lääne koduperenaine, õnneliku abielu ja kahe armastava lapsega. Kuid kui autoõnnetus paljastab ta abikaasa salaelu sarimõrvarina, peab naine end muutma Gwen Proctoriks – tuliselt võitlevaks emaks.

Nüüd kui ta endine abikaasa vanglas on, on Gwen leidnus lõpuks uue turvalise kodu Stillhouse järve kaldal. Kuigi ta on endiselt sihtmärk interneti trollidele ja jälitajatele, kes arvavad, et ta oli kuidagi seotud oma abikaasa kuritegudega, arvab Gwen ikkagi, et lõpuks on ta leidnud koha, kus ta lapsed saaksid rahus üles kasvada.

Kuid just siis kui ta on lõpuks hakanud end turvaliselt tundma oma uues identiteedis, leitakse järvest laip – ning talle hakkavad saabuma ähvarduskirjad liigagi tuttavalt aadressilt. Gwen Proctor peab hoidma oma sõpru lähedal ja vaenlasi kaugel, et vältida avalikustamist – või vaatama kuidas ta lapsed langevad selle mõrtsuka ohvriks, kes tunneb naudingut tema piinamisest. Üks asi on kindel: ta on õppinud kuidas õelusega võidelda. Ja ta ei lõpeta seda võitlust kunagi.
Mystery, Trhiller

Rachel Caine, kes on tuntud oma noorte täiskasvanute vampiirilugude ning uute täiskasvanute paranormaalsete lugudega või siis düstoopiliste raamatukogude lugudega, on nüüd proovinud kätte täiesti uues žanris – kriminaalne põnevik. Ja ta on ka selles žanris meister.

Stillhouse järve raamatu võiks kokku võtta umbes nii – telesari Langus, kuid loo peategelased pole mitte sarimõrvar ja teda taga ajav detektiiv, vaid sarimõrvari abikaasa ja lapsed. Kuid siin loos ei ole abikaasa lihtsalt ohver, kes jätkab oma elu nagu enne, kuni ta veel suudab, vaatamata kõiksugustele ahistustele ja kahtlustustele, mis ta peab läbi elama seoses oma abikaasaga. Siin loos eemaldab abikaasa end oma mehe kuritegude võrrandist niipea kui ta esialgsetest koostöö süüdistustest vabastatakse, võtab lapsed ja kaob kõigi huviliste radarilt, vahetades enda ja laste nimed ning kolides oma endisest elukohast kaugele.

Gwen on viimase kolme aasta jooksul korduvalt elukohta vahetanud, ning see juures on teda selles põgenemises abistanud keegi, kes esialgu ta elu põrguks muutis. Nende viimane peidupaik on väike vaikne majake endises kinnises elurajoonis Stillhouse järve kaldal. Lapsed käivad koolis, neile kõigile meeldib seal, Gwen harjutab lasketiirus tulistamist, et saada kätte relvakandmise luba … kõik on suurepärane. Kuid ikkagi ei saa nad mitte kedagi lõpuni usaldada, sest iial ei või teada, kes või kuna võib topeltmängu mängida või kes neid võib ära tunda kui Royal perekonda.

Tasapisi aga hakkavad üksikud asjad kokku jooksma – Gonor kaotab telefoni, Melvinilt tuleb kiri, järvest leitakse laip nende maja lähedalt – ja kui midagi juba halvasti hakkab minema siis läheb ikka kohe väga halvasti. Gwen ei saa mitte kedagi usaldada, ei oma naabrit, Sam, kes on aidanud tal maja korda teha, ei lasketiiru juhatajat Javieri, ei teisi naabreid ega ka kohaliku politseid … tema endisel abikaasal on pikad käed ja head sõbrad, ning kui ta on otsustanud oma naist karistada siis ta seda ka teeb.

Tõsi, aegajalt ma imestasin, et Gwen kes on muidu nii paranoiliselt kahtlustav laseb läbi paar nii silmapaistvat viga, kuid ka tema on ainult inimene. Aga muidu oli see üks suurepärane lugu, sest tõsiselt ka, seda lugedes, ei saa kunagi kindel olla, kes on mille taga, sest kõigil on head põhjused ja võimalused Gweni ja ta laste elu põrguks muuta. Kuid, kuigi tähelepanelik lugeja võib pahari juba üsnagi alguses ära aimata, ei saa selles siiski kuni lõpuni päris kindel olla, sest nagu ma juba märkisin, on kõigil võimalus ja põhjendus. Aga see õõvastav lugu on vägagi meisterlikult kirjutatud.

Suurepärane lugemine.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar