The Sunday Lunch Club

Raamat: The Sunday Lunch Club by Juliet Ashton (2018)

Hinne: A

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/35888778-the-sunday-lunch-club

Pühapäeva lõuna klubi esimene reegel … ära tee pärastlõunaks mingeid edasisi plaane.

Paar korda kuus, pühapäeviti, kogunevad Anna ja ta kärgpere lõunale. Nad räägivad, naeravad, tülitsevad ning söövad liiga palju. Vahest jäävad tähtsad asjad ütlemata, teinekord öeldakse neid valesti.

Istudes oma endise abikaasa ja uure kallima vahel, püüab Anna leppida oma ootamatu hilise ea rasedusega. Laua taga on ka ta vananev vanaema, ta litsakas õde, särtsakas gay vend ning mälestused mida ta mäletada ei taha.

Seda siis seniks, kuni Anna saab kirja sellelt, keda ta aastaid tagasi tahtmatult haavas. Kas ta suudab ühildada oma valusa mineviku ebakindla tulevikuga?

Romance, Drama

Pühapäeva lõuna klubi on kaasahaarav peredraama, mille peaosas on Anna, neljakümnene käekottide disainer, kellel on suur ja keeruline pere. Tal on vanem vend ning lisaks veel noorem õde ja vend. Ta vanem vend on gay, kes on abielus piltilusa hispaanlasega, ning hiljuti on neil õnnestunud lapsendada beebitüdruk. Ta õde on vabahing, kes abiellus noorelt, sai poja, ning kolis siis tema juurest koos pojaga minema ja nüüd on tal iga paari nädal pärast uus kallim, keda ta vannub olevat see õige. Ta noorem vend on tagasihoidlik endassetõmbunud venekeele tõlk. Ainus vanem perekonnaliige, kes veel nendega on on nende vanaema, särtsakas iirlanna, kes hoiab kogu seda tibude karja oma kindla käe all, isegi kui ta on vanadekodus, kus ta olla ei taha. Laste vanemad kolisid Miamisse oma vanaduspõlve pidama ja ei taha midagi tegemist teha oma imelike lastega.

Lisaks sellele veresuguluse perele on siin ka palju lisaliikmeid. Anna endine abikaasa käib koos nendega lõunatel, samuti toovad nad ka kaas oma sõpru, uusi kallimaid.

Esimene pühapäeva lõuna millest me osa saame toimub aasta alguses, Anna juures, kus nagu neile omane, toimuvad väiksed nägelused, norimised. Ühel hetkel kui meenutatakse viimast koosolemist ja seda kuidas keegi oli pesuruumis pesupehmendi pudeli ümber ajanud, hakkab Anna mõtlema ning leiab ettekäände, et minna kiiresti läheduses asuvasse apteeki. Nüüd ootab ta vaid, et külalised lahkuks ja ta saaks kinnitust oma kahtlustele.

Järgmisel lõunal on külaliste seas ka üle-eelmisel lõunal olnud baarmen, seega saab Anna talle teatada „rõõmusõnumi“ et neist saavad vanemad. Noormees jookseb sõna otseses mõttes üle heki, et selle uudise eest pääseda. Kuid kass on kotist väljas, seega teatab ta kogu oma perele, et temast saab ema.

Kui nad taas kohtuvad ta noorima venna juures, on seal ka venna sõber, kellega neil tekib kohene side. Anna teab, et see suhe kestab kuni rasedus liialt välja hakkab paistma, seega ei tee ta mingeid plaane, kuid ta naudib hetke.

Tema hetke rikub üks kiri, mis tuletab talle meelde kuupäeva, mis on iga aasta tema jaoks kõige valusam päev. Ta ei tea mida kirja saatja soovib, kuid ta kardab edasisi kirju, kui neid peaks tulema. Tal pole neist kellegile rääkida, sest keegi ei tea tema saladust, või kui teavadki, siis nad ei räägi sellest.

Pühapäevad mööduvad, peredraamad tõstavad pead ja lahenevad, suhted tekivad ja lagunevad, ning uus pereliige üha kasvab Anna kõhus. Kogu lugu saab väga dramaatilise ja kiire lahenduse, kuid samas ka nii armsa lahenduse.

Võiks ju öelda, et üks hullumeelne Itaalia kärgpere, kuid tegu on Iiri ja Inglise segaperega. Kui aga eelmine raamat oli nagu Playboy Channeli Meeleheitel koduperenaised, siis see raamat võiks olla Õed ja Vennad: London. Hea lugu, suurepärased karakterid ning hästi üles ehitatud süžee.