2024

2024

Cluelessly Yours
The Library of Heartbeats
Finlay Donovan Is Killing It

teisipäev, 29. august 2017

Death Distilled



Raamat: Death Distilled (Whisky Business Mystery #2) by Melinda Mullet (2017)
Hinne: B
Rahvusvaheliselt tuntud fotoajakirjanik Abigail Logan, kellest on saanud viskitehase omanik ja amatöör nuuskur, tuleb tagasi koju, Abbey Gleni kolm kuus pärast oma esimest tutvust Gleni, Balfouri külakese ja sealsete elanikega. Koos oma suure nisukarva terjeri Liamiga, tuleb ta koju puhkama, kuid tema loodetud rahulik Šoti mägismaa puhkus muutub vägagi stressirohkeks, kui ta paljastab külakese salapärase mineviku, tema viskitehasesse tuleb küll grupp Jaapani viski entusiaste ning temast saab ka ootamatult lammaste karjus – ja seda kõike esimese kahekümne nelja tunni jooksul, mil ta kodus on. Kuid siiski pole midagi rohkem probleemset, kui mõrv …

Kohalik kuulsus Rory Hendricks on jäärapäine, rokkiv endine rockibändi Rebels laulja – ning Abi lapsepõlve kiindumus. Pärast seda kui Abi temaga näost näkku kohtub, ei suuda Abi talle ühelegi palvele ei öelda. Ja nii ta pildistabki tema kontserdi … ning hakkab uurima, kes püüab teda tappa. Tuleb välja, et keegi on ükshaaval tema endiseid bändikaaslasi maha koksanud – trummar suri salapärastel asjaoludel ja klahvimängija on autoavarii tagajärjel koomas. Hiljuti saadetud salapärased ähvardused on Roryle märku andnud, et tema on järgmine. Ning neil kõigil on maha jäetud terve armee murtud südameid ning lahendamata tuliseid vaidluseid, seega on Abil vaja läbi lapata suur hulk kahtlusaluseid – ning seda kõike enne kui mõrtsukas järgmise ohvri leiab.
Mystery,

Ainult küsi ja sinu palvetele vastatakse :). Ja siin ongi juba järgmine osa Viski äri müsteeriumitest.

Seekord tuleb Abi koju mõtetega, et ta tahab puhata ja rahulikult Grantiga tehase asju üle vaadata ja üleüldse Granti vaadata :). Kuid ei anta talle seda võimalust. Esimene asi millele ta satub, kui nad Liamiga Gleni poole kõnnivad, on auk, kus on leitud skelett. Pärast seda kui ta on Liami august välja tirinud, Glenis Grantiga kokku saanud, koduteel lambakarja ostnud, saab ta kokku külakese uue pastoriga, kes pakub talle võimalust uurida kiriku alla olevaid vanu salaviskivedajate käike, kus nad satuvad üllatavale hauamärgisele, mis tekitab palju küsimusi.

Koju tagasi jõudnuna selgub, et keegi Rory Hendricks, kes elab Balfouri ääres maamajas on teda otsinud ja kui Abi siis mehele külla läheb, tunneb ta temas ära oma noorpõlve lemmik bändi Rebels laulja. Rory räägib talle oma probleemist, palub tema abi ja Abi nagu kunagine andunud fänn ikka, ei suuda ei öelda. Seega on tal korraga käsil kolm müsteeriumit – skelett külakese kõrtsi kõrval, hauamärgis kiriku all ning rokkari surmaähvardused.

Kuid see pole veel kõik, Abi parim sõber ja viskiasjatundja Patrick on Abbey Gleni rakendanud oma uue karjääri ette ning pakkunud tehast Jaapani viski huvilistele ekskursiooni ja õhtusöögi paigaks, ning Grant pole selle üle sugugi õnnelik. Ning, lisaks tehase promoüritusele, uuele karjase harrastusele ja müsteeriumite lahendamisele, leiab Abi ka oma maja kaminast vana peidupaiga, kust tuleb ilmsiks kunagise viskitehase omaniku päevik, mille abil saab ta selgeks ühe müsteeriumi.

Kuid laipu koguneb veelgi ja ähvardused lähevad üha otsesemaks ja Rory tütar Summer muutub Grantiga üha lähedasemaks (väi vähemalt see näib nii) … kes ikkagi on see, kes võiks tahta kogu Rebelsi punti ja nendega seotud inimesi kõrvaldada, mis on selle kõige põhjuseks ning mis on ikkagi see saladus, mida kogu küla teab aga keegi ei räägi.

Et siis ka seekord on käsil vägagi põnev müsteerium ja seekord ei osanud ma pahalast ära arvata enne kui ta katuse äärele astus, kuid kogu loo jooksul on võimalike kandidaate vägagi palju ja üks reaalsem kui teine. Ning see vana salaalkoholi vedajate lugu, kuidas nad punakuubedega vägikaigast vedasid ja kuidas pojad isade eest kätte maksid … see kõik oli vägagi huvitav. Võib-olla päris lõpus välja tulnud kauged sugulussidemed olid natuke liiast, kuid huvitav ikkagi.

Hea lugemine!

esmaspäev, 28. august 2017

Songs from the Violet Café



Raamat: Songs from the Violet Café by Fiona Kidman (2003)
Hinne: B
On aasta 1943. Violet Trench ületab Rotura järve koos väikse poisiga, kuid tagasi tuleb ta ilma temata. Kuuskümmend aastat hiljem, süüdatakse üks paat sama järve kaldal rituaalselt põlema. Vahepealsed aastad nägid Violetit järve kaldal kohvikut avamas – 1963 aasta suvised sündmused mõjutasid veel kaua nii Violeti kui ka ta noorte töötajate elusid. Nende kõigi elud lähevad lahku, kuid Violet mõjutab neid siiski kõiki – eriti noort kodunt põgenenud Jessie Sandlet – nagu trühvlite lõhn, mida Violet kasutas paljudes oma toitudes.

Violet Trenchi väikelinna kohvikus töötamine 1963 aasta suvel mõjutas grupi noorte neidude elusid, kuhu kuulus ka Jessie Sandal, kes läheb Violeti mõjutusel kuni Cambodiani välja.
Drama

Violeti kohviku laulud on üks huvitav raamat, mis jälgib Violeti elu aastast 1943 ja Jessie elu aastast 1963.

Raamatu alguses ei saanud ma päris hästi aru, mis toimub, sest esimene pilt on seltskonnast vee ääres, kes on leidnud vana paadi, ning otsustavad selle koos ohvriandidega veele saata ja põlema panna. Järgmisena tuleb noore neiu kiri, kus ta kirjutab oma isa vanale sõbrale, et ta võiks aidata teda tema haige abikaasa põetamisega. Sellele järgneb pildike mehest, eks elab koos oma hiinlannast naise ja naise kahe ning nende oma pojaga järve ääres, kuhu talle tuleb ootamatu külaline, kes toob kaasa väikse poisi, kes on samuti aasia päritolu.

Ning siis olemegi aastas 1963, kui Jessie lahkub oma ema ja kasuisa juurest oma kaheksateistkümnendal sünnipäeval. Tal jääb ülikool pooleli, tal pole raha, kuid ta ei saa ka sinna jääda, ta peab lahkuma. Ükshaaval tutvustatakse meile ka teisi noori tüdrukuid, kes kõik on seotud Violeti kohvikuga ja ka nende emasid ja nende isasid ja teis mehi, kes on kuidagi seotud Violeti ja tema kohvikuga.

Peatükk peatüki järel kootakse alus sündmustele, mis muutis nende kõigi elu, sündmusele mida poleks keegi osanud ette näha ega oodata ja otseselt pole ka asjade käigus neist keegi süüdi, kuid puudutamata ei jäänud keegi. Kui torm on vaibunud korjatakse kokku, mis on järel ning kõik lähevad oma teed.

Edasi jälgitakse Jessie elu, kellest on saanud rindeajakirjanik ja tema viimaseks peatuspaigaks on Cambodia, kus ta kohtab üllatavate inimestega minevikust ja üks impulsiivne ost muudab veel kord ta elu.

Ühe korra saavad nad kõik veel kokku – kõik kes selleks hetkeks veel elus on – et meenutada olnut, vaadata tagasi oma eludele peale seda tormilist õhtut ning tõdeda, et ilma Violeti kohvikuta oleks kõigi nende elud olnud hoopis midagi muud.

Kuigi algus võis olla natuke segane, siis peagi selgub nende esialgu nii erinevate eluhetkede tähtsus kõiges järgnevas ja edasi on seda lugu juba väga huvitav lugeda. Jah, lugu on natuke hüplik, kuid inimeste mälu ongi hüplik ja meeles on meil ju enamasti kõige tähtsamad hetked meie elust, mitte igapäevane rutiin. Suurepärane vaade kahe naise elule.

teisipäev, 22. august 2017

Murder Love on the Menu



Raamat: Murder Love on the Menu by Dyann Love Barr (2015)
Hinne: F
Armastus … mõrv lisandina

Kuulsuste kokk Jordan Kelly tahab oma elu armastusega, Tilly Danesiga, abielluda. Kahjuks ei lähe tema ettepanek päris nii nagu ta planeerinud on. Esiteks on Kokanduskanal just tööle võtnud tema endise kallima nende uue peakokana ning siis leitakse naine tapetuna.

Tillyl võib olla probleeme pühendumisega, kuid ta teab kohe kindlasti et Jordan on see, kes midagi varjab. Midagi suurt. Ning kui ta peagi rääkima ei hakka, on nende suhte tulevik kindlasti ohus …

Kellelgi Kokanduskanalil on isu tapmise järele ning keegi pole kaitstud. Kõik see võib Jordani ja Tilly suhte tugevamaks teha … kui nad suudavad selle üle elada.
Mystery, Romance

Teate ju küll neid paranormaalseid romantika/erootika lugusid, kus maailma saab päästa vaid siis kui peategelased ohjeldamatult igal pool ja igas asendis soojätkamist harjutavad? No vot see mõrvamüsteerium romantikakastmes on täpselt samasugune ja kui peategelased suudaks korrakski oma pead oma teismeliste väärilistest probleemidest tõstaks, siis oleks „müsteerium“ lahendatud esimeses peatükis ja kaks teist mõrva jääks ära. Ok, kolmandas peatükis saaks müsteerium lahendatud.

Et siis, eelmises raamatus (mida ma lugenud pole, kuid millele siin raamatus pidevalt vihjati) said kokku kaks peakokka, armusid, lahendasid mõrvamüsteeriumi ja nüüd on nad koos New Yorgis, töötavad Kokanduskanalil ja juhivad ka oma restorane.

Kui ma õieti aru sain, siis on nad koos olnud kolm kuud, enamus ajast veedavad nad voodis, või mujal vabal pinnal nagu Red Bulli joonud jänesed, sest iga puudutus iga pilk, iga hingetõmme on niiiiii kuuuuuum. Noh igatahes, Jordan tahab nüüd Matildaga (Tilly) abielluda kuid ta teab, et Tillyl on halvad mälestused eelmiste meestega – üks jättis ta maha neljateistkümneselt, kui Tilly rasedaks jäi ja teine lahkus Tilly juures koos tema raha ja ta ema teemant sõrmusega. Kuid Jordan teab ka, et ta peaks Tillyle rääkima, et ta kolme päevane fling Pariisis töötab nüüd koos nendega, kuid ta tahaks ennem sõrmust kindlalt Tilly sõrmes näha, kui ta oma minevikust räägib.

Noh ja siis ütleb Tilly sõrmust nähes EI ja siis leiavad nad Jordani exi laiba ja siis palutakse neid taas politseile appi mõrva lahendamiseks (ma tõesti ei saa aru, mismoodi kaks kokka saaks politseile abiks olla, eriti kui eelmise mõrva lahendasid nad vaid tänu sellele, et Tilly oli kindel, et süüdistatu polnud mõrvar ja siis komistas ta õige mõrvari otsa), siis tuleb Tilly tütar tema juurde New Yorki ja ka ta kasuema, ning siis tapetakse veel üks inimene ja süüdistatakse ühte teist Kokanduskanali kokka ja siis lükatakse ka uurimise peamine detektiiv bussi ette ning Tilly ja Jordan vaidlevad kogu selle aja, kas oma minevikust kõige mitte rääkimine on valetamine või mitte. Kogu selle aja on tegelik mõrtsukas nende nina all ja tema süüdi olekule on suisa neoonvärvides nooled ümber värvitud, kuid need kaks isehakanud Nero Wolfi on nii süüvinud oma enda keskkooli väärilisse draamasse, et nad ei näe midagi enne kui neil sõna otseses mõttes nuga kõril on.

Mind tõsiselt häiris see, kuidas väidetavalt ülimalt populaarne telekokk ja mitme populaarse restorani omanik, rääkis toidust nii nagu ta ei teaks toidutegemisest midagi ning tema lemmiktoit oli põhimõtteliset hakklihakaste kartulitega. Ja samas püüab ta olla ka tänapäevane Miss Marlple, kuid selle asemel, et tegelikult ka uurida juhtumit, veedab ta suurem osa ajast soigudes oma exide vigadest, valetamisest ja kui kuum ikka Jordan on. 

See polnud õige detektiivi lugu, polnud õige armastusromaan ega ka õige erootika, igat asja oli natuke ja saadud segu ei olnud üldsegi mitte söödav.