2018

Artemiz's 2018 book montage

Ladies of the Ticker: Women and Wall Street from the Gilded Age to the Great Depression
The Pearl Sister
The Modern Woman's Guide to Finding a Knight
Mägismaa
Savage Bonds


Artemiz's favorite books »

kolmapäev, 28. veebruar 2018

Hapu tüdruk


Raamat: Vinegar Girl (Hogarth Shakespeare #3) by Anne Tyler tõlk Karin Suursalu (2016, 2018) Varrak, RR, A 
Hinne: C- 
Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/38348950-hapu-t-druk 
Kate Battista tunneb, et ta elu on seisma jäänud. Kuidas sai temas majapidaja ning koduhoidja ta ekstsentrikust isale ning upsakale, kenakesele nooremale õele Bunnyle? Lisaks sellele on tal alati tööl probleemid – ta eelkooliealised kasvandikud jumaldava teda, kuid nende vanematele ei meeldi alati tema ebatavalised arvamused ning otsekohesed kombed. 

Dr. Battistal on aga teised probleemid. Pärast seda kui teda on aastaid hoitud akadeemilises pärapõrgus, on ta lõpuks jõudmas oodatud tulemuseni. Tema uurimus võiks aidata miljoneid. Kuid tal on üks probleem: tema suurepärasel noorel laboriassistendil Pyotril on viisa aegumas. Ning ilma Pyotrita ei suudaks ta oma uuringuid jätkata.

Kui dr. Battista mõtleb välja uskumatu plaani, kuidas Pjotr saaks edasi riiki jääda, peab ta lootma – nagu alati – et Kate aitab teda. Kate on raevus: seekord küsib isa temalt liiga palju. Kuid kas ta suudab vastu panna kahe mehe liigutavatele püüdlustele tema meelt muuta? 
Romance, Retell 

Hapu tüdruk on siis järgmine Hogarth Shakespeare sarja raamatutest. Seekordne lugu on uusversioon Tõrksa taltsutusest e. Suudle mind Kate. 

Minu jaoks oli see nagu tõrksa taltsutuse ja filmi Roheline kaart segu. Ja ma ei tea, kas põhjus on tõlkes (mis kahjuks ei olnud just kõige parem) või ongi lugu selline elutu, lame … kuidas seda seletada … kui tegu on väga hea raamatuga, siis elab lugeja loos sees ja kui peategelane hammustab šokolaadikooki, siis tunneb ka lugeja šokolaadi lõhna ja maitset (5D), kui on hea raamat, siis suudab lugeja lugu endale elavalt ette kujutada (3D) ja kui on lame elutu raamat, siis on see üks mustvalge tummfilm, millel pole isegi klaverimängijat saalinurgas (1D).

Vot selline just see raamat oligi – tegelased liigutasid end vastavalt etteantud tekstile, mis on originaalist toodud kaasaega, kuid neis puudus elu, puudus Richard Burton ja Elizabeth Taylor … Kate oli otsekohene lasteaiakasvataja, kes oli tegelikult vägagi tark naine, kuid ta oli enda kanda võtnud Bunny ema ja isa majapidaja rolli. Bunny oli tüüpiline ameerika teismeline, tüdrukute isa oli Professor, kes elab oma uuringu jaoks ja kõik muu ta ümber võiks eksisteerimast lakata, kuni tal seda ümbritsevat vaja pole. Pjotr oli tüüpiline immigrant, kes ei taju kõiki keele nüansse, kellele kõik on uus, kõik on põnev, kes oskab vajadusel väga head nägu teha ja kui enam vaja pole, saab ka temast Professor, kes unustab end ümbritseva, kuid kui vaja on, tõstab temas peab venelase mässumeelsus ja raskekäelisus. Ja vaatamata kõigele sellele oli see lugu tühi ja elutu, punktist A punkti B liikumine, kuni jõutakse sama lõpuni, mis oli ka originaalloos.

Ärge saage minust valesti aru, raamat pole halb, lihtsalt ma ootasin rohkemat ja kahjuks pidin pettuma.

Järgmine lugu, palun!!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar