Artemiz's 2017 book montage

Uju koos uppujatega
Eighty Days Yellow
Eighty Days Blue
Eighty Days Red
Waking Gods
A History of Courtship: 800 Years of Seduction
The Ladies of the House
Eikusagi
The Gods of Mars
Quests of the Kings
The Untold Tale
The Forgotten Tale
Big Little Lies
S is for Stranger
Minu geniaalne sõbranna
Sel pikal ajal. Ümber jutustatud
Olemise talumatu kergus
The Book Lovers' Appreciation Society
The Six Train to Wisconsin
Highway Thirteen to Manhattan


Artemiz's favorite books »

reede, 21. juuli 2017

The Day of the Duchess



Raamat: The Day of the Duchess (Scandal and Scoundrel #3) by Sarah MacLean (2017)
Hinne: B+
See üks naine, keda ta kunagi ei unusta …
Malcolm Bevingstoke, Haveni hertsog on elanud viimased koma aastat omaalgatuslikus üksinduses, makstes sedasi vea eest, mida ta heastada ei saa ning armastuse eest, mille ta on kaotanud igaveseks. Kuid hertsogkond ei oota ning Haven vajab järglast, mis tähendab seda, et ta peab leidma endale abikaasa enne suve lõppu. Ainus probleem on selles, et tal on juba abikaasa.

See üks mees, kellele ta kunagi ei andesta …
Pärast aastate pikkaust eksiili, naaseb Haveni hertsoginna, Seraphina, tagasi Londonisse vaid ühe eesmärgiga – ta saab tagasi oma elu, leiab õnne, ilma meheta, kes ta südame murdis. Haven teeb talle ettepaneku – Sera saab oma vabaduse niipea, kui ta on leidnud endale asendaja … mis tähendab seda, et ta peab veetma suve koos abikaasaga, keda ta enam ei taha, kuid kellel ta vastu panna ei suuda.

Armastus mida kumbki eitada ei saa …
Hertsogil on vaid üks suvi, et oma abikaasat kosida ning veenda teda selles, et vaatamata nende katkisele minevikule, suudab ta naisele siiski pakkuda tulevikku ning muuta iga tema päeva Hertsoginna päevaks.
History, Romance

See on siis Räpaste õdede teine lugu (sarja teises raamatus olid Räpased õed vaid külalisesinejad) – vanima õe lugu, kes oli esimese raamatus juba abielus ja kelle abikaasa – Haveni - kalatiiki lükkamisega Sophie lugu ju algaski.

Sellest hetkest on möödunud üle kolme aasta. Selle kolme aasta sisse on mahtunud Sera ja Malcolmi tütre sünd ja surm, Sera põgenemine, Malcolmi Sera otsimine, Sera eneseleidmine ja nüüd, päeval kui Malcolm on taas valmis suvise vaheaja veetma mööda maailma Serat otsides, on Sera see, kes astub sisse lordide koja viimasele koosistumisele, et nõuda lahutust. See oli aeg, kus lahutuse sai anda vaid lordide  koda, kui enamus oli selle poolt. Kuid kohe on algamas suvine istungite vaheaeg ja Sera palve lükatakse edasi sügisesse.

Malcolm ei tahaks mingil juhul Serale lahutust anda, seega tulebki tal idee, et ta „nõustub“ Sera lahutusega, kui naine talle ise oma asemiku välja valib. Ja seda kõik nende maavalduses, et nad oleksid ikka mugavalt üksteisega lahutamatult koos, et Malcolm saaks oma abikaasatu uuesti kosida ja talle tõestada, et ta mõistab vägagi hästi oma vigu ja et ta usaldab oma naist nüüd.

Kuid Sera ei suuda unustada kuidas Malcolm käitus kui ta „sunniti“ Seraga abielluma, kui ta teada sai, et Sera on rase. Sera palus ja anus teda, et nad ei abielluks, kuid siis abiellus Malcolm temaga juba kiusu pärast, et kui ta oli võrku püütud, siis sipelgu nad selles üheskoos ja kumbki neist ei tohi õnnelik olla. Aga pärast tütre surma, kui Sera põgenes, sai Malcolm aru oma veast.

Seega kolm aastat hiljem, tuleb Sera tagasi Londonisse koos oma ameeriklasest sõbraga, kellaga koos nad on ostnud kõrtsi, mida Sera tahab ise pidada ja kus ta tahab õhtuti laulda, kuid ta ei saa seda teha kuni ta on abielus, sest seni kuna ta on abielus, pole tal õigust midagi omada ja kõik mis tal on on tema abikaasa oma.

Ning nii lähebki lahti jaht – üks peab jahti oma armastusele, teine vabadusele. Kummalgi oma arsenal (Seral on ta õed ja Ameerika sõber ja Malcolmil on aeg ning kannalikus). Kas nad mõistavad, et üks ei välista teist ja kas selgub, et aastaid tagasi arstide poolt pandud diagnoos oli vale?

Üks järjekordne suurepärane Sarah MacLeani raamat. Seekord ei ole see lugu kohtumisest, armumisest, tagaajamisest ning igavesest õnnelikust kooselust. Seekord on lugu hoopis õnnetust abielust, mis sai alguse nagu ikka ühest juhuslikust kohtumisest, sügavast armumisest, ning sellele järgnenud tobedast veast, mille tulemuseks oli õnnetu abielu, avalik abielurikkumine ning surnud laps. Lugu ei tooda lugejateni täpselt selles järjekorras. Lugejad kohtuvad selle õnnetu paariga esmalt nende kolme aasta järgsel taaskohtumisel, sealt viiakse nad kord tagasi kord lähemasse, kord kaugemasse minevikku, kuni on ära räägitud kõik tähtsamad hetked, mis neid sellesse oleviku hetke on toonud, ning siis jätkame ainult olevikus, et minna vastu ühisele tulevikule. MacLeani kangelannad on alati tugevad ja intelligentsed naised, kes ei muutu ka mehega kohtumisel puterdavateks lollikesteks (nagu mõnede teiste kirjanike ajaloolistes armastusromaanides), kes teavad, mida nad tahavad, mida nad peavad selleks tegema, et oma unistusi täita ning kui nad ka kogevad tagasilööke, siis nad õpivad neist. Ka tema meeskangelased pole rusikaga vastu rinda peksvad Tarzanid. Nad võivad küll aegajalt Tarzani rollis esineda, kuid sel juhul käib see asja juurde, sest üldiselt on nad ikka mõistlikud mehed, kes võivad olla oma elus vigu teinud, kuid nad tunnistavad seda ja muutuvad kui on vaja.

Suurepärane suvelugemine.

kolmapäev, 19. juuli 2017

The Beguiled



Raamat: The Beguiled by Thomas Cullinan (1966)
Hinne: C+
Pea surmavalt haavatud noor Jänki armee sõdur leitakse Virginia metsast Ameerika kodusõja kõrgajal ning lähedal asuva Preili Martha Farnsworthi Noorte Neidude seminari kasvandik toob ta koolimajja. Pea otsekohe asub ta petma seal elavat kolme naist ja viit teismelist tüdrukut, kes on jäänud Lõunaosariikide sõdurite kaitseta ja nad on kaduva kultuuri viimased esindajad. Neist õhkub armastust ja himu ning haletsust ja kiindumust. Noormees ässitab neid üksteise vastu lootes sellega saavutada oma vabadust. Kuid mida rohkem selgub, millised need naised tegelikult on seda rohkem hakkab noor sõdur kartma ning mõtlema, kes siin keda petab?.
History, Horror, War

Järjekordne filmiraamat.

Kuidas siis seda lugu iseloomustada – inimesed võivad olla julmad, ahned, petlikud ja etteaimamatud, kui nad arvavad et nad on karistamatud.

See on siis lugu ühest mehest ja viiest naisest. Noore haavatud sõduri leiab metsast plikake, kellele meeldib ülekõige loodus ja kes kogub metsast haruldusi, mida ta kooli tassib, isegi kui see tal keelatud on.

Kooli peavad kaks õde, üks veendunud vanatüdruk ja teine joodik. Noorem õde seob sõduri haavad ja vanem tuleb koju leides õe veiniga sõduri valu leevendamas (ja ise seltsiks temaga joomas) ning puhastab uuesti haava ja õmbleb ka haava kinni. Õdede pere vana teenijanna vangutab pead, kuid kuulab õdede käske.

Kuid maja on ju täis teismelisi. Nad on pärit igasugustest peredest – sõjaväelaste tütred, salakaupmeeste tütred, üksikema tütred… Kui nooremad tüdrukud näevad noores mehes enda sõpra, siis vanemad kolm …

Kui noormees hakkab paranema näeb ta oma seisukorras võimalusi. Ta läheneb igale naishingele täpselt nii, et nad kõik teavad, et vaid tema on noormehele kõige tähtsam. Mida tervemaks poiss saab seda enam mõistab ta, et teda lõpmatuseni ei ümmardata, seega teeb ka ta omalt pool neile natuke meelehead, kuni vanem õde palub tal lahkuda, sest ta on juba piisavalt kaua nende juures olnud ja ta jalg on piisavalt terve.

Viimase õhtu veedavad nad pidusöögiga ja lauldes ja tantsides ja salajas lubadusi sosistades ning öövarjus …

Vanem õde otsustab, et ainus viis noormehe elu päästa, on kasutusele võtta kõige äärmuslikumad abinõud.

Kui noormees tuimestuseks manustatud veinist toibub on tema ainus mõte kättemaks, kuid siiski käitub ta äärmiselt meeldivalt, võib-olla karmikäeliselt meeldivalt, et saavutada oma eesmärk, kuid ta ei näita kordagi oma tõelist olemust otse välja. Kuni siis tema sosinate ja mõjutuste sihtmärgid hakkavad omavahel tema jutte võrdlema…

See lugu on kirjutatud naishingede vaatevinklist, umbes nagu nende seletus toimunust tribunali jaoks, nende seletus, kuidas nemad ei olnud süüdi selles, mis juhtus.

Kui te nüüd mõtlete, et selle raamatu uusimas filmiversioonis mängib seda libedakeelset meelitajat haavatud sõdurit Colin Farrell, siis te ilmselt mõistate minu mõtet, et see mees sobib sinna rolli suurepäraselt, kui ta aga mõtlete, et selle filmi esimese, 1970 aasta versioonis oli peaosas Clint Eastwood, siis ausalt, mina ei suuda ette kujutada, kuidas tema selles osas oleks.

See oli huvitav ja kõhe lugemine sellest, milleks inimesed ikka võimelised on, kui nad on jäänud nö võimuvaakumisse.

The Gunslinger (Laskur, Tume torn)



Raamat: The Gunslinger (The Dark Tower #1) Stephen King (1982)
Hinne: B-
"Mees mustas põgenes üle kõrbe ning laskur jälitas teda..."

Nii algab sarja "Tume Torn" esimene raamat "Laskur", kus lugejate ette astub üks Kingi lummavamaid tegelasi, Roland Deschain Gileadist – viimane laskur, kummituslik erak salapärasel hea ja kurja piiril. Oma eraklikus ja illusoorses maailmas, mis peegeldab hirmuäratava sarnasusega meie enda oma, jälitab Roland meest mustas, kohtub võluva Alice'iga, sõlmib sõpruse Jake'i-nimelise poisiga New Yorgist ning jätkab Tumeda Torni otsinguid, andes nii kaasahaarava sissejuhatuse edasisele sarjale.
Fantasy

Enne filmi kinodesse jõudmist tuli ju ometi raamat läbi lugeda, kuid mida kaugemale ma selle raamatuga jõudsin sain ma ühe rohkem aru, et tegelikult peaks enne filmi ilmselt läbi lugema kõik 7 raamatut, pluss lühilood, sest esimene raamat, Laskur on ju alles sissejuhatus, vaikne järgnemine Laskurile üle kõrbe läbi harvade asunduste, siis ülesse mäkke ja läbi mäe. See oli alles varba arglik kastmine kogu ülejäänud loosse, isu tekitamine.

Üheti on see lugu nii erinev tüüpilisest Kingist, millega mina harjunud olen – Insomnia, The Shining, Cujo, Misery, Pet Sematary, Night Shift, The Mist, Four Past Midninght, … Ainus mis minu lugemusest on midagi umbes samas stiilis on minu esimene Kingi raamat üldse (tõtt öeldes üks minu esimestest ingliskeelsetest raamatutest) The Eyes of the Dragon, ka see raamat on samamoodi ulmelisest maailmast ja maailmakorrast.

Kuna minu Laskuri versioon on ka see versioon, millega koos on Kingi eessõna, siis oli päris huvitav lugeda, kuidas ta räägib loo algusest, mis teda mõjutas ja miks ta ei kirjutanud seda kohe, kui tal see idee esimast korda tuli.

Ega siis midagi, vaadakem film ära ja siis tuleb asuda järgmiste raamatute kallale.